"Kõigepealt muidugi algus - kui saabus teade, mis kiirel kontrollimisel osutus tõeks," tõi välisminister esile. "Seitse Eesti kodanikku oli röövitud. Sellega seoses lootus, et ehk saadakse röövijate kiiresti jälile ja mehed vabastatakse. Sellega seoses oli keeruline olukorra muutus, kui paari- kolme päeva jooksul oli selge, et väga kiiret lahendust ei tule ning massiivne operatsioon Liibanonis tulemusi ei andnud ning valmis peab olema pikaajaliseks tegevuseks eesmärgiga mehed vabadusse saada," kirjeldas Paet.

Teise keerulise episoodina tõi Paet esile lõppvaatuse. "Kui oli selge, et mehed saavad vabaks, kuid ees oli veel teatud aeg ja tegutsemine, et nad jõuaksid kindlasse kohta, et oli võimalik lõplikult öelda, et meie kaasmaalased on päästetud," meenutas minister.

Subjektiivselt ja emotsionaalselt kõige keerulisemad, aga samas vajalikud tunnid olid Paeti sõnul kohtumised röövitute lähedastega. "Ja seda eriti ajal, kui miski polnud veel lõplikult kindel," tunnistas välisminister.

Seitse eesti jalgratturit rööviti aasta tagasi, 23. märtsil Liibanonis Zahle linna lähistel. Mehed pääsesid taas vabadusse 14. juulil.