Alliansi välisministrid keskendusid koos ELi välispoliitika kõrge esindaja Frederica Mogherini ja Soome ning Rootsi välisministriga toimunud arutelul NATO ja ELi suhete tihendamisele. „NATO ja Euroopa Liidu koostöö eesmärk on eelkõige aidata kaasa kodanike turvalisuse ja heaolu tagamisele ja ühiste väärtuste kaitsele. Selleks otsustati tihendada organisatsioonide vahelist praktilist koostööd, et üheskoos võidelda kõigi ohtudega ning vajadusel reageerida kiiresti kriisidele. Koostöö süvendamine tugevdab Euroopa julgeolekut ja euroatlantilist sidet laiemalt,“ sõnas välisminister Mikser.

NATO ja EL otsustasid tugevdada strateegilist partnerlust hübriidohtude vastu võitlemisel; operatiivses koostöös, sealhulgas merelises koostöös; küberjulgeoleku ja –kaitse alal; võimearenduses; kaitsetööstuses ja teadus- ning arendustegevuses; õppustes ning kaitse ja julgeoleku võimekuse suurendamises.

Rääkides tegevustest stabiilsuse levitamisel NATO lähinaabruses rõhutasid välisministrid, et see on osa kollektiivsest julgeolekust. NATO toetab partnerite kaitsevõimet väljaõppe ja nõustamisega. Eesti panustab rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse ja missioonidesse Afganistanis, Liibanonis, Palestiinas, Malis ning nüüd ka Iraagis.

Põhja-Atlandi Nõukogu välisministrid arutasid eile õhtul ka transatlantilist julgeolekut ning alliansi suhteid Venemaaga. Välisminister Sven Mikser rõhutas, et praeguses julgeolekuolukorras on transatlantiline suhtlus ja NATO-ELi koostöö üha olulisem.

„Lähiaastatel ei ole ette näha suhete normaliseerumist Venemaaga, kuniks Venemaa jätkab agressiivset käitumist naabrite suhtes ning ei täida rahvusvahelist õigust ja kohustusi,” sõnas Mikser. Välisminister lisas, et kuigi NATO praktiline sõjaline ja poliitiline koostöö Venemaaga on peatatud, ei välista see poliitilise dialoogi pidamist olulistes küsimustes.

NATO välisministrite kohtumine toimub 6.-7. detsembrini Brüsselis.