Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia ja Bulgaaria välis- ning siseministrite ettepanekul oli täna päevakorras arutelu Gruusia viisavabadusega seotud välispoliitiliste aspektide üle. Eesti välisministri sõnul peab Euroopa Liit jääma usutavaks, täites oma lubadused, sest otsuse lõputu edasilükkamise eest tuleb hakata maksma poliitilist hinda. "Gruusia on täitnud kõik Euroopa Liidu poolt kehtestatud kohustused ning nüüd peab EL enda poolt lubatu ellu viima," märkis Kaljurand. "See on küsimus Euroopa Liidu usutavusest. Loodan näha peatset positiivset lahendust," lisas ta.

Euroopa Liidu välispoliitikajuhid käsitlesid Arktika teemat seoses käesoleva aasta aprillis avaldatud uue Euroopa Liidu Arktika-poliitika ühisteatisega, mis on suuniseks ELi tegevusele sealses piirkonnas. Välisminister Marina Kaljuranna sõnul on teatise näol tegemist tervikliku lähenemisviisiga Arktika temaatikale. "Ühisteatises esitatud poliitika põhisuundadest tuleks erilist tähelepanu pöörata Arktika teadusuuringutele," tõdes Kaljurand.

Saheli teemal kinnitasid Euroopa Liidu välisministrid oma jätkuvat toetust koostööks selle piirkonna riikidega, kuna sealne ebastabiilsus mõjutab nii Aafrikat kui ka Euroopat. Välisministrite hinnangul on julgeolekuolukord Sahelis habras ning nõuab Euroopa Liidu pidevat tähelepanu. Välisminister Kaljuranna sõnul on Saheli piirkonna probleemide lahendamiseks, sealhulgas radikaliseerumise ennetamise ning rändeküsimuste kontekstis, oluline käsitleda Saheli piirkonda ühtse tervikuna.

Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini andis ülevaate 17. juunil Brüsselis toimunud Euroopa Liidu ja G5 Saheli riikide (Mali, Mauritaania, Niger, Burkina Faso, Tšaad) välisministrite kohtumisest.

Euroopa Liidu välisasjade nõukogu käsitles ka Lähis-Ida rahuprotsessi ning Prantsusmaa initsiatiivi korraldada selleteemaline konverents, mis peaks kaasa aitama protsessi taaselustamisele.

Euroopa Liidu välisministritel oli kõne all murettekitav olukord Makedoonias seoses sealse jätkuva poliitilise kriisiga.