Välisminister: Eesti loodab, et Serbia jätkaks Euroopa Liiduga lõimumist
„Eesti peab oluliseks, et Serbia jätkaks Euroopa Liiduga lõimumist,“ rääkis minister Paet. „Serbia on liitumisavalduse esitanud ning Eesti toetab järgmisi samme.“ Euroopa Komisjoni laienemise ja naabruspoliitika volinik Stefan Füle kinnitas, et komisjon on valmis protsessiga edasi minema.
Serbia esitas liitumisavalduse 2009. aasta detsembris. Euroopa Liit on lõimimisprotsessis soovinud Serbia koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. „Välisministrid leidsid, et Serbia Euroopa Liidu suunalisel lähenemisel on koostöö kohtuga ülioluline ka edaspidi,“ lisas Paet.
Euroopa naabruspoliitika arengus peab Eesti tähtsaks selle tugevdamist ning Euroopa Liidu naabruse stabiilse, demokraatliku ja majandusliku arengu toetamist. „Tähelepanu idapartneritele ehk Ukrainale, Moldovale, Valgevenele, Gruusiale ja teistele Lõuna-Kaukaasia riikidele peaks suurenema,” rõhutas Paet. „Idanaabritele tuleb pakkuda Euroopa Liiduga edasise lõimumise võimalusi, sealhulgas edendada vabakaubandust ning viisalihtsustust ja viisavabadust. Samuti soovime tähelepanu pöörata transpordiühenduste arendamisele.”
Paeti sõnul on Eesti käivitamas Tallinnas Eesti Diplomaatide Kooli baasil idapartnerluse keskust, mis aitab kaasa idapartnerite avaliku sektori haldussuutlikkuse tõstmisele ja reformikogemuse jagamisele.
Välisministrid valmistasid ka põhjalikult ette 28. — 29. oktoobril toimuvat Euroopa Ülemkogu. Eelseisva ülemkogu keskpunktiks on selle presidendi Herman van Rompuy rakkerühma raport. Euroopa Liidu eelarve- ja majanduspoliitika koordineerimis- ning järelevalveraamistiku reformi arutamiseks loodud nn van Rompuy rakkerühm teeb oma lõppraportis liikmesriikidele soovitused majanduse juhtimiseks.
Teine oluline teema ülemkogul on kliimamuutused ning sealhulgas ka novembri lõpus algav Cancuni kliimakonverents. Euroopa Liidu soov on kõrgekvaliteediline otsuste pakett, kuidas kliimaküsimustega edasi minnakse, selgitas Paet. EL tahaks pikendada hetkel kehtivat kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist reguleerivat Kyoto protokolli ka teiseks etapiks.
Veel tulevad ülemkogul jutuks Euroopa Liidu eelseisvad tippkohtumised USA, Venemaa ja Ukrainaga. Eesti välisminister märkis, et Ukraina puhul peame oluliseks viisadialoogi tegevuskava ettepaneku esitamist juba sel kohtumisel. „Ukraina ühiskonna kiiremaks lõimimiseks Euroopa Liiduga on viisavabaduse selge perspektiiv vajalik.“
