Eesti suursaadik saatis 20. märtsil Euroopa Nõukogule teavituskirja, milles andis teada Eesti kehtestatud piirangutest eriolukorras. Välisministeeriumi kiri läks välja vastavalt Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklile 15, mis lubab sõja ajal või muus hädaolukorras piirata inimeste põhivabadusi.

Kiri andis ka teada, et kui Eesti kehtestab uusi piiranguid, informeerib riik sellest viivitamatult Euroopa Nõukogu ning jätkab rahvusvaheliste inimõiguste, sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsiooni täitmist.

Eesti kehtestas eriolukorra 12. märtsil. Eriolukorra tõttu on Eestis piiratud riigisisest ja riigipiiriülest liikumist, muudetud hariduse andmise korda ja kohtukorraldust, suletud erinevaid kultuuri- jm asutusi, seatud piirangud suhtlusele, sealhulgas haiglates ja kinnipidamisasutustes olevate isikutega. Piiranguid on teisigi.

Välisministeerium märkis oma teates, et hädaolukorra ulatuse tõttu on Eesti rakendanud piiranguid, mis ei pruugi vastata tavaolukorras kujunenud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, vaid mida peab hindama eriolukorra kontekstis. Teate esitamine ei tähenda, et Eesti peatab konventsioonis ette nähtud õiguste tagamise, rõhutab ministeerium.

Tulevasteks kohtuasjadeks


Euroopa inimõiguste kohtu praktika näeb ette, et riik peab võetud meetmetest teavitama Euroopa Nõukogu peasekretäri piisavalt kiiresti, et tehtud erand hilisemates kohtuasjades kohaldatav oleks. Eestis kehtestatud piirangute kooskõla Euroopa inimõiguste konventsiooniga otsustab Euroopa inimõiguste kohus pärast siseriikliku õigusmenetluse läbimist.

Selleks, et riik saaks võtta rahvatervise seisukohast olulisi ja eluliselt vajalikke meetmeid, peab ta saama eeldada, et kui tulevikus asjaomaseid meetmeid hinnatakse, tehakse seda lähtudes faktist, et need meetmed olid võetud hädaolukorras. Seda eelkõige arvestades, et kuna Eesti kohtud lahendaksid kaebusi lähtudes sellest, et tegemist oli eriolukorraga, siis on kohane, et ka Euroopa inimõiguste kohus, kui kaebus peaks temani jõudma, saab lähtuda samadest alustest.

Euroopa Nõukogu teavitamine ei muuda Eesti riigi sellekohaseid kohustusi ega anna alust ega õigust sekkuda isikute õigustesse seadusliku aluseta või ebaproportsionaalselt, ütleb välisministeerium. Samuti ei välista see isikute õigust pöörduda oma õiguste kaitseks Eesti kohtutesse, kelle pädevuses – esmajärjekorras ja enne Euroopa inimõiguste kohut – on hinnata võetud meetmeid.

Konventsiooni artiklile 15 toetumine ei vabasta Eesti riiki vastutustest, kui riik on võtnud ülemääraseid ja ebaproportsionaalseid meetmeid. Ka kõik eriolukorras võetud meetmed peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Eesti riik järgib ka eriolukorras kehtivaid seadusi ning tagab isikute põhiõiguste kaitse, kinnitab ministeerium.

Põhiseadus tagab vabadused


President Kersti Kaljulaid ütles 23. märtsil ETV saates "Esimene stuudio," et parlament on Eesti riigis organ, kes peab selle eest seisma, et me kõik vabadused eriolukorra lõppedes ka tagasi saaksime.

Presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe ütles laupäeval Delfile, et inimeste vabaduste kaitse on tagatud Eesti Vabariigi põhiseadusega. "Põhiseadus kehtis enne kriisi, kehtib kriisi ajal ja kehtib ka siis, kui oleme naasnud tavapärase elukorralduse juurde. Põhiseadus kehtib ka eriolukorra ajal ning kõik eriolukorras tehtavad otsused peavad olema kooskõlas meie põhiseadusega. See on kõige tugevam garantii meie inimeste vabaduste ja õiguste kaitsele. Seda, et põhiseaduses kokku lepitud vabadused ja õigused oleks kaitstud, jälgib igapäevaselt ka riigipea."