Välisministeerium on Vene propagandavalede massiga hädas
Kevadel käis Eestis Prantsuse teleajakirjanike võttegrupp, kes tegi Eestist sissejuhatavat saadet. Välisajakirjanikele peaaegu kohustusliku Vene teema kajastamiseks leidsid nad taustaotsingut tehes Google’ist Venemaa valeväited selle kohta, et Eesti euromüntide Eesti kaartidel on ka osa Venemaad.
Kuna selle kohta oli internetis mitu lugu, ent Eesti riigi ümberlükkavat seisukohta ei paistnud kusagilt, siis kulus prantslasi saatnud eestlasel tükk aega selgitamaks, et taolised väited on jama.
Välisminister Urmas Paet lausus seda olukorda kommenteerides, et välisministeerium on püüdnud selle teemaga tegeleda, ent kuna tema IT asjatundja pole, siis ei oska ta öelda, mida teha, et otsingumootorites Eesti riigi seisukohad paremini esile tuleksid.
Kui aga aasta alguses valeväited müntide kohta välja ilmusid, siis Eesti saadik Moskvas Simmu Tiik lükkas need ka ajakirjanduses ümber, selgitas Paet.
Välisministri sõnul on Eesti välismaailma paremaks informeerimiseks näinud vaeva Eesti kohta käivate inglisekeelsete uudiste pideva avaldamisega, mille jaoks on ERRi juures eraldi inglisekeelne toimetus. Ka välisministeeriumi olulisemad teated on inglise keeles olemas.
Küll tuleb välisministri sõnul arvestada, et Venemaa propagandaeelarve on väga suur ning sellest rahastatakse telekanalit Russia Today ja mitut võimudega seotud infoagentuuri ning Eesti riik Vene propagandat massiga üle lüüa ei suuda.
Küll on aga Eesti diplomaatide üheks ülesandeks asukohamaades sealsete poliitikute, arvamusliidrite ja ajakirjanikega suhtlemine ja neile Eesti seisukohtade selgitamine.
Paet lausus, et kui tegemist on otsese valega, siis Eesti riik sekkub ja selgitab oma seisukohta. Tihti aga rünnatakse Eestit just lootes, et Eesti vastab ja aitab sellega teemat üleval hoida ning välisministeeriumi eesmärk on seda vältida.
