Tõend kinnitab tervishoiutöötaja vastavust eurodirektiivis sätestatud nõuetele tema koolituse ja töökogemuse kohta.

Käesoleva aasta esimeses kvartalis on nimetatud tõendeid väljastatud 79-le tervishoiutöötajale, neist 27 arstidele, 10 hambaarstidele, 41 õdedele ja üks tõend ämmaemandale.

Eelmisel aastal väljastati kokku 362 tõendit, aasta varem 388 tõendit.

Terviseameti registrite ja tegevuslubade büroo juhataja Evi Lindmäe sõnul ei saa väljastatud tõendite hulka siduda automaatselt Eestist lahkunud tervishoiutöötajate koguhulgaga.

"Reaalselt läheb teise riiki tööle umbes 55 kuni 60 protsenti tõendi võtnud tervishoiutöötajatest," selgitas Lindmäe.

Numbreid vaadates tuleb arvestada, et toodud andmed sisaldavad ka korduvalt väljastatud tõendeid, välja arvatud samal aastal korduvaid.

"Näiteks arst võtab esimese tõendi üldarstina, residentuuri lõpetades vajab sama arst uut tõendit juba eriarstina, et saada välisriigis eriarsti tunnustust," tõi Lindmäe näite ühest levinud kordustõendi väljastamise põhjusest.

Samuti vajatakse korduvat tõendit kui liigutakse hiljem ühest välisriigist teise.

Aastate jooksul on mitmed tervishoiutöötajad võtnud neli kuni viis tõendit, aga töökoht on sellele vaatamata Eestis. Mõningatel erialadel osutatakse e-teenust. Lindmäe tõi näiteks radioloogia.

Samuti võib tervishoiutöötaja samaaegselt teises riigis töötades jätkata töötamist ka Eestis, mis ennekõike tuleb ette Soome siirdunud tervishoiutöötajate puhul.