"Sissetulekupõhise trahvi aluseks on Eestis deklareeritud tulu. Kui seda ei ole, siis lähtutakse miinimumpäevamäärast 5 eurot," ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus Delfile.

Raske liiklusrikkumise eest tehtava trahvi suuruse määramisel hakatakse arvesse võtma palgatulu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, renditulu ja litsentsitasusid, intresse ja dividende, aga ka pensione, stipendiumeid, toetusi, preemiaid ja isegi hasartmänguvõite. Arvesse lähevad ka kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist ning madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu.

Rasked liiklusrikkumised, mille puhul tulevikus sissetulekupõhist trahvi ette nähakse, on järgmised:

  • mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on juhtimisõigus ära võetud;
  • mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi;
  • liiklusõnnetusse sattunud juhi alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine vahetult pärast liiklusõnnetust;
  • lubatud suurima sõidukiiruse ületamine rohkem kui 41 kilomeetrit tunnis;
  • peatumismärguande tahtlik eiramine;
  • liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmine.

Sissetulekupõhiseid trahve hakatakse kohaldama üldmenetluses, kus koostatakse protokoll ja karistus rikkumise eest ei tule kohapeal.