Välismaal maksab makse pea 83 000 Eesti kodanikku
Paremate töötingimuste ja eneseteostusvõimaluste otsingul on inimesed lahkunud maapiirkondadest suurematesse linnadesse või sootuks välismaale.
Vähetähtis pole ka see, et hinnad on kasvanud kiiremini kui sissetulekud ning eestlase jõukus on keskmise eurooplasega võrreldes samal tasemel kui viis aastat tagasi.
Tööinimeste lahkumine Eestist ja ümberpaiknemine Eesti-siseselt, samal ajal kui rahvastik järjest väheneb ja vananeb, tähendab uusi väljakutseid ja riske Eesti arengule nii kohaliku kogukonna tasandil kui ka riigile tervikuna, märgib riigikontroll oma aastaraportis.
Inimesed lahkuvad Eestist
Uuringud Euroopas on näidanud, et olukord tööturul on peamine, mis mõjutab inimesi elukohariiki vahetama. Madalad palgad ja paigalseisev ostujõud on ilmselt ka Eesti puhul üheks ajendiks, mis sundinud inimesi piiri taha tööle ja elama asuma.
Viimase viie aastaga on välismaal elavate Eesti kodanike arv kahekordistunud. Rahvastikuregistri andmed näitavad, et 2012. aasta lõpu seisuga elas välismaal pea 83 000 Eesti kodanikku. Tegelik arv võib aga olla suuremgi, kuna kõik väljarännanud ei pruugi seda ametlikult kinnitada.
Väljaränne on hoogustunud viimasel paaril aastal
Riigikontroll märgib oma aastaraportis, et väljaränne ei kiirenenud hüppeliselt mitte majanduskriisi raskeimatel aastatel, vaid on hoogustunud hoopis viimasel paaril aastal. Kui 2009. aastal rändas Eestist välja alla 5000 inimese, siis 2012. aastal 10 800 isikut.
Eestisse sisse rändas veidi üle 4000 inimese, mistõttu jäi rändesaldo 2012. aastal ligemale 7000 inimesega miinusesse. Peamised sihtriigid, kuhu Eestist tööle ja elama suunduti, olid Soome, Rootsi, Norra ning Ühendkuningriik.
Väljarände hüppeline kasv 2012. aastal viitab ühelt poolt ilmselt sellele, et inimene ei langeta otsust elukohariiki vahetada kergelt ning vajab oma võimalustes selguse saamiseks aega. Teisalt võib rände kiirenemine näidata, et inimesed on oma eluolu liiga aeglases paranemises pettunud.
Väljarände kasvu põhjuseks võib olla ka järelemineku efekt: ülejäänud pereliikmed järgnevad teise riiki varem tööle suundunud pereemale või -isale. Sellisel juhul on väljarännanuid veelgi keerulisem Eestisse tagasi tuua, nentis riigikontroll oma aastaraportis.
