Välisluureamet: Kreml tugevdab haaret Valgevene ümber

 (7)
Vladimir Putin, Alaksandr Łukašenka
Vladimir Putin, Alaksandr ŁukašenkaFoto: SPUTNIK, REUTERS

Välisluureameti prognoosib, et tänavu süvenevad Venemaa ja Valgevene erimeelsused majandusküsimustes, mille tagajärjel võib taas päevakorda tõusta surve Valgevene strateegiliste ettevõtete müümiseks Venemaale.

Vladimir Putini neljanda ametiaja algul intensiivistas Venemaa jõupingutusi Valgevene tihedamaks sidumiseks Venemaaga. Vladimir Putin ja Valgevene president Aleksandr Lukašenka kohtusid 2018. aasta II poolaastal sagedamini kui kogu 2017. aasta jooksul. Märk Venemaa soovist oma kontrolli Valgevenes suurendada oli näiteks Vene eriteenistuste taustaga Mihhail Babitši määramine 2018. aasta suvel uueks suursaadikuks Valgevenes ning ühtlasi Presidendi eriesindajaks kaubandus- ja majanduskoostöös.

Babitšile, kellel ei olnud diplomaaditöö kogemust välismaal, on eriesindajana antud laiad volitused edendada Venemaa huve Valgevenes ning mõjutada Valgevene juhtkonda kuuletuma Venemaa nõudmistele. Babitši eelkäija Aleksandr Surikov töötas Valgevenes üle 12 aasta ning hakkas omaks võtma Valgevene seisukohti, õigustades mõnikord Valgevene presidendi ja valitsuse samme, mis olid Venemaale vastuvõetamatud. Erinevalt Surikovist ei karda Babitš minna konflikti Valgevene ametkondade ja presidendiga. Endiselt on päevakorral erimeelsused Valgevene majanduslikku olukorda tugevalt mõjutavates valdkondades, nagu Venemaa nafta- ja naftatoodete maksumuudatuse kompenseerimine Valgevenele, Venemaa piirangud Valgevene toiduainete tarnetele ja maagaasi hind 2025. aastani.

Seotud lood:

Valgevene majandusanalüütikute hinnangul kaotaks Valgevene näiteks maksumuudatusest 2025. aastaks 10,8 miljardit dollarit. Venemaa pöörab suuremat tähelepanu Valgevenele antud toetuste tõttu oma eelarves saamata jäänud tulule ning seob toetuste andmise senisest tugevamini nõudmisega Valgevene tihedamaks integratsiooniks Venemaaga Liitriigi raames (ühine tolli-, aktsiisi, maksu-, kohtu- ja valuutapoliitika). 2019. aastal süvenevad Venemaa ja Valgevene erimeelsused majandusküsimustes, mille tagajärjel võib taas päevakorda tõusta surve Valgevene strateegiliste ettevõtete müümiseks Venemaale.

Venemaa avaldab Valgevene juhtkonnale survet ka oma riikliku meedia kaudu. 2018. aastal avaldati mitu kriitilist artiklit president Lukašenka kohta, nt süüdistati teda Ukrainameelses välispoliitikas ja levitati infot tema töövõimetuse kohta teda väidetavalt tabanud insuldi tõttu. Ühtlasi on regulaarselt ilmunud artikleid Putini rahulolematusest Lukašenka tegevusega ning sellest, kuidas Kreml uurib võimalusi Lukašenkat võimult kukutada lähenevatel parlamendi- ja presidendivalimistel. Peale Valgevene juhtkonna survestamise ning propaganda on Venemaa vähemalt alates 2016. aastast intensiivsemalt püüdnud mõjutada Valgevene ühiskonda.

Näiteks laiendab Venemaa föderaalagentuur Rossotrudnitšestvo oma tegevust Valgevene kõikidesse suurtesse linnadesse. On loodud internetisaite ja näiliselt sõltumatuid ekspertide ühendusi, mis propageerivad Vene–Valgevene ühtsuse ideed. Valgevene regioonides on loodud Venemaalt administreeritud veebilehti, mis pakuvad alternatiivset infot vastukaaluks kohalikele väljaannetele ja toetavad Russki Miri ideoloogiat.

Venemaa peab Valgevene juhtkonna ohjes hoidmiseks tugevdama oma mõjuvõimu kogu riigis, mistõttu võib eeldada, et hiljemalt 2020. aastal toimuvate presidendi- ja parlamendivalimiste lähenedes Valgevenes suureneb Venemaa surve Valgevenele veelgi. Majanduslikud erimeelsused püsivad, mistõttu intensiivistuvad meediakampaaniad, kus tehakse oletusi president Lukašenka väljavahetamise kohta Venemaale sobivama isiku vastu ja Valgevene iseseisvuse hääbumisest.