Välisluureaemet: merepäevi väisav Vene purjekas on osa Venemaa mõjutustegevusest

 (20)
Merepäevad 2018 2.päev
Merepäevad 2018 2.päevFoto: Pressimaterjal, Ekspress Meedias

Julgeolekuoht on ka näilikult teaduslikel eesmärkidel seilavad Vene tsiviil-uurimislaevad, mis tegelikult osalevad luuretegevuses.

Venemaa tsiviillaevade kahtlane käitumine on pikka aega EL-i ja NATO riikide julgeolekuteenistuste tähelepanu all olnud. Kui varem äratasid tähelepanu uurimislaevad, siis nüüd on vaatluse all järjest rohkem Vene firmadele kuuluvaid ja Venemaa lipu all seilavaid harilikke tsiviillaevu.

Venemaa tsiviillaevade kummalist käitumist iseloomustab see, et need üritavad siseneda teiste riikide mereväeõppuste piirkonda või eri ettekäänetel siseneda laevaliikluseks suletud piirkonda nagu näiteks uue sõjatehnika katsetusalad, mereväebaaside naabrus ja teised sellised kohad. Samuti üritatakse siseneda strateegilistel põhjustel huvipakkuvaisse, kuid laevaliikluseks mitte kasutatavaisse piirkondadesse. Järjest sagedasemad on katsed siseneda ilma loata teiste riikide territoriaalvetesse ettekäändega leida tormivarju või parandada tehnilisi rikkeid. Selline käitumine eristub selgelt teistest harilikest tsiviillaevadest.

Vene tsiviil-uurimislaevade tegevust viimasel kümnendil võib nimetada isegi väljakutsuvaks. Teiste riikide territoriaalvetesse üritatakse siseneda formaalsete taotluste alusel, uurimistööd tehakse poolsalaja ning deklareerimata piirkondades; uurimistöö puudutab sageli vastuvõtjariigi veealuseid kommunikatsioone ning sõjaliselt ja majanduslikult olulisi piirkondi. Tavaliselt hoiduvad Vene uurimislaevade töötajad kontaktidest vastuvõtjariigi teadlastega. Vene tsiviillaevandus ja selle tegevus kätkeb potentsiaalset julgeolekuohtu. NSV Liidu ajast pärit anakronismina on kõik Venemaa riigiasutustele ja ettevõtetele kuuluvad ning Venemaa lipu all sõitvad laevad arvel mobilisatsioonireservina; õppustel harjutatakse nende ümberseadistamist sõjalaevastiku abilaevadeks.

Seotud lood:

Veel enam, Venemaa riigiasutustele ja ettevõtetele kuuluvate ning Venemaa lipu all sõitvate laevade meeskondadele on siiani kohustuslik lahinguväljaõpe. Laevade omanikud ja meeskonnad peavad olema igal ajal valmis täitma riiklikke ülesandeid, sõltumata geograafilisest asukohast. Peale selle käivitas Venemaa 2015. aastal ühtse riikliku peal- ja allveemonitooringusüsteemi (EGSONPO), mille järgi on kõik Venemaa tsiviilametkondlike ning Venemaa lipu all seilavate laevade meeskonnad kohustatud koguma ja edastama informatsiooni merel ja teiste riikide sadamates toimuva kohta. Süsteemi toimimise ja koordinatsiooni eest vastutab Venemaa Sõjalaevastik.
Uus ja arenev suund on Vene tsiviillaevade kasutamine mõjutustegevuseks.

Praegu „on moes“ rakendada selleks Venemaa riigi- ja õppeasutuste suuri purjelaevu, mis osalevad mereretkedel, regattidel ja festivalidel üle maailma. Retkedega kaasnevad poliitilised üritused kohapealsele vene kogukonnale, propagandaetendused Vene ajaloo valitud episoodidest ning Vene Õigeusu Kiriku misjonitöö, milleks kasutatakse vabaõhujumalateenistusi, imettegevaid ikoone ja pühakute säilmeid. Erilist tähelepanu pööratakse laevu külastavatele poliitikutele, kohalike omavalitsuste ja äritegelastele. Hea näide on Tallinna merepäevade sage külaline – Peterburis paikneva Makarovi-nimelise Riikliku Mere- ja Jõelaevastiku Ülikooli õppepurjekas Mir, mille pardal paikneb Vene kaasmaalasteorganisatsiooni – fondi Russki Mir statsionaarne Merel Paiknev Vene Keskus (Morskoi Russki tsentr). Seega on Venemaa tsiviillaevastik riiklike struktuuride omalaadne käepikendus. Seda võib vajalikul hetkel kasutada informatsiooni kogumiseks, sõjalistel eesmärkidel või varjatud operatsioonide korraldamiseks.