Välisluure kahtlustab Tallinn-Helsingi tunneli Hiina investori taga Pekingi riiklikke huve

 (62)
Tallinn-Helsingi tunneli lõige
Tallinn-Helsingi tunneli lõige Foto: kuvatõmmis, finestbayarea

Hiina huviks on transpordi, logistika ja kaubanduskanalite kontrollimine kogu maailmas.

Täna avaldatud välisluure aastaraporti „Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2020“ eessõnas märgib ameti peadirektor Mikk Marran, et Eestiski peab aina suurema tähelepanelikkusega suhtuma Hiina tegevusse.

„Hiina juhtkond tahab kehtestada endale meelepärast maailmakorda,“ ütleb Marran ja viitab, et sellest ei jää puutumata ka Eesti. „Hiina välisinvesteeringute võimalik kasutamine poliitilistel eesmärkidel ja ka võimaliku tehnoloogiasõltuvuse tekitamine on ohud, millega tuleb Eesti julgeoleku tagamisel järjest rohkem arvestada.“

Raportis tõstab välisluure Eestiga seotult ette kaks küsimust. Nn Hiina investorite toel arendatava Tallinn-Helsingi tunneli ja mobiilvõrkude 5G tehnoloogia teema.

Välisluure raportis rõhutatakse mitmel korral ja erinevate maailma näidete varal, kuidas Hiina eriliseks sooviks on maailma kaubanduse arteite, transpordi- ja logistikakoridoride kontrolli alla saamine.
Kui Tallinn-Helsingi tunneli kaevamise entusiastid on rääkinud, et kõike seda saaks teha Hiina erainvestorite rahaga, siis välisluureamet ei näi nii lihtsat juttu mitte uskuvat.

Seotud lood:

Vastses aastaraportis on lausa eraldi väike alapeatükk pealkirjaga „Tallinna-Helsingi tunneli rahastaja taustast“.

Seal juhitakse tähelepanu mitmele imelikule tõigale, mis tunneli väidetava Hiina rahastajaga seostuvad. Nii näiteks mainib välisluure, et suurprojekti finantseerijana välja toodud Kenny (Fuzai) Songi ettevõte Touchstone Capital Group Holdings Limited, mis lubas ehitusse suunata lausa 15 miljardit eurot, vaakus möödunud aastal hinge. Raporti andmeil ähvardati ühe naelase väärtusega ettevõtet möödunud suvel Suurbritannia äriregistrist koguni kustutamisega.

„Viimasel ajal on avalikkuses aga hakatud rääkima võimalusest, et tunneli rahastajaks saab Kenny Songi 2019. aasta jaanuaris asutatud ettevõte China Investment & Construction Group Holding Limited (CICG), mis toob tunneli ehitamisse raha börsile minekuga. Börsilt raha kaasamine viitab Hiinas väga sageli riigiettevõtete osalusele,“ toob välisluureamet esile oma kahtlused.

Lisaks nendib amet, et tunnelit miljarditega rahastada lubanud ärimees on seotud Hiinas lörri läinud äridega. „Pealegi ei lähe ka osal Kenny Songi äripartneritest kõige paremini. Näiteks kuulutati 2019. aasta sügisel maksejõuetuks suur Hiina ettevõte Shandong Xiwang Group, mille ühe võtmeisikuga on Kenny Song koos registreerinud Suurbritannias ettevõtte nimega Touchstone-Xiwang Investment Group Holdings,“ öeldakse aastaraportis.

Eesti peab digiriigi taristus Hiina ohte jälgima
Hiina püüd teha lääneriikide andmesidevõrgud, eriti 5G mobiilivõrgud sõltuvaks enda tehnoloogiast, mis võib pärast õnge läinud riigid haavatavaks teha, on rahvusvaheliselt laia kandepinnaga teema. Välisluureameti aastaraport manitseb Eestit omalt poolt selles teemas valvsusele.

„Üllal eesmärgil loodud tehnoloogia muutub aga pahatahtlikes kätes meie turvalisust ohustavaks tööriistaks. Seetõttu tuleb läbi mõelda, kas ja millist informatsiooni jagada tahame ning kas riskid on hajutatud. Seda eriti järjest laiemalt levivate tehnoloogiate puhul nagu targad linnad, 5G, tehisintellekti rakendused,“ märgitakse ameti raportis.

„Eesti-sugusele digiriigile on sidevõrgud elutähtis taristu, mille puhul peab kaaluma kõiki ohte, mis võivad tuleneda sidevõrkudes kasutatavast tehnoloogiast. Hiinal on väikeriigis kergem sõltuvust tekitada ning hiljem survet avaldada,“ hoiatatakse dokumendis.
Raportis kirjeldatakse, kuidas Hiinal on piisavalt kannatlikkust vaikselt ja märkamatult oma mõjuvõimu teistes riikides üles ehitada.

„Maailmas oma mõjuvõimu suurendamise ühe etapina tekitatakse teistes riikides pika aja jooksul ja samm-sammult sõltuvus Hiinast. Kõigepealt valmistatakse ette sobiv keskkond: investeeritakse kohalikku infotaristusse, ostetakse osalus ettevõtetes, pakutakse soodsamaid lahendusi jne. Paralleelselt hoiab Hiina madalat profiili ning ei sekku otseselt otsustamisprotsessi. Alles siis, kui Hiina juhtkond näeb otsest vajadust ja kasu oma poliitiliste eesmärkide täitmiseks, hakkab Hiina agressiivsemalt teise riigi otsustusprotseduuri sekkuma,“ kirjeldatakse seal viisi, kuidas Peking järjekindlalt toimetab.

Välisluureamet illustreerib, kuhu asi võib jõuda Fääri saartel toimunu näitel. „2019. aasta lõpus esitas Hiina Fääri saartele ultimaatumi: vabakaubandusleppe sõlmimiseks peab Fääri saarte 5G arendamiseks sõlmima lepingu tehnoloogiagigant Huaweiga.“