Välisluurajad küsivad kõrget eripensioni

Välisluurajaid koondav teabeamet taotleb oma töötajatele õigust saada suurt riiklikku pensioni ja rohkelt uusi tagatisi, see pole aga kooskõlas eri valitsuste otsustega lõpetada eripensionide kehtestamine.

Pensioni, mis võib küündida kuni 75 protsendini ametipalgast, küsib luurajatele julgeolekuasutuste seaduse muutmiseelnõu, mille kaitseminister Jürgen Ligi ilmselt peatselt valitsusse toob, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eelnõu lubab 20-aastase julgeolekustaažiga ametnikul jääda pensionile juba 50-aastaselt. Sel juhul võrdub tema pension poolega viimasest või soodsamaist töötasust. Pikem teenistusaeg kasvatab ka eluaegset pensioni.

Lisaks arvestab teabeamet mitmete täiendavate tagatiste ja lisatasudega. Luurajale tohib eelnõu põhjal alates kolmandast tööaastast maksta viie protsendi võrra kõrgemat tasu. 11. teenistusaastal suureneb palgalisa 15 protsendi võrra. Riigisaladuse kaitse korraldamise ja kiirreageerimisülesannete täitmise eest võib palgamäära kergitada kuni poole võrra.

Uue eripensioni sisseseadmise plaan ei meeldinud rahandusministeeriumile, mis osutas 2004. aastast pärit valitsuse seisukohale, mille järgi tuleb teha lõpp nii eripensionide saajate ringi laiendamisele kui ka muude täiendavate toetuste sätestamisele.

Veelgi radikaalsem on praeguse valitsuse tegevuskava, mis lubab reformida eripensionide ja soodustingimustel vanaduspensionide maksmist ning üle vaadata kaitseväe ja politsei pensionisüsteemi.

Välisluure eest vastutav teabeamet on Eesti salastatuim riigiasutus, isegi seal töötavate inimeste arv on riigisaladuseks kuulutatud. 2001. aasta hiliskevadest on teabeameti peadirektor Tarmo Türkson.