Kandideerimisest loobujate seas on reformierakondlastest ligi 13aastase parlamendistaažiga Ignar Fjuk ning kolm koosseisu riigikogus töötanud Valve Kirsipuu ja Uno Mereste. Kõik reformierakondlased langetasid oma loobumisotsuse ise, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Nimetaksin seda otsust uue identiteedi otsinguteks,” on öelnud arhitektiharidusega Fjuk. “Riigikogu on äraütlemata kummaline hingeline seisund inimese jaoks, kes on loovisiksus ja ihkab vabadust.”

Üllatuslikult liitus eelmisel nädalal teiste mittekandideerijatega Erika Salumäe, kes pidi saama Keskerakonna esinumbriks Võru-, Valga- ja Põlvamaal. “Salumäe oma avaldusse loobumise põhjuseid ei kirjutanud. Need on isiklikud. Ta tahab leida uut algust,” ütles Keskerakonna infojuht Evelyn Sepp.

Lahtine on tänavu Rahvaliiduga ühinenud Ülo Nugise osavõtt valimistest. Nugis ei soovinud sel teemal veel rääkida. Ei teda ega ka tuntud maapoliitikuid Ants Käärmat ja Arvo Sirendit Rahvaliidu valimisnimekirja tipust ei leia. “Nugis on minust tundlikum. Ma arvan, et ta väärinuks kohta esikümnes,” ütles Sirendi, kes ise on Rahvaliidu nimekirjas 124. kohal. “See on nii taga, et keegi ei saa süüdistada, et ma tahan võõraste häältega sisse saada. Olen erakonna sõdur ja täidan käsku,” rääkis Sirendi. “Kui mind peaks ikkagi valitama, saab riik neli aastat minu kõrge pensioni pealt kokku hoida.” Samas tunnistas Sirendi, et mõistlik on anda soodsam positsioon uutele tulijatele. “Igaühel on aeg minna ja aeg tulla.”

Peale Mihkel Pärnoja kandideerivad kõik teised mõõdukate fraktsiooni liikmed, ütles mõõdukate peasekretär Tõnu Kõiv. “Me oleme parteisõdurid. Aga ilmselgelt tahame, et erakonnas toimuks põlvkondade vahetus,” lausus Kõiv. Peatselt kogunevast volikogust sõltub tema sõnul, kas uued tegijad pääsevad Mõõdukate nimekirja etteotsa. Sarnaselt Pärnojaga on ka Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann varem oma mittekandideerimisest teada andnud.

Aastaid Reformierakonna tippu kuulunud Valve Kirsipuu lahkub suurest poliitikast vastuvõetamatute kompromisside ja üleliia karmiks läinud poliitilise võitluse pärast.

“Poliitika on märkimisväärselt muutunud. 10–11 aastat tagasi polnud erakondade vahel sellist hõõrumist. Siis tahtsime koos Eesti nullist üles ehitada. Vundament on nüüd laotud, kuid mind teeb murelikuks, et seda kiputakse lammutama,” lausus Kirsipuu.

Kirsipuu tunnistas, et talle on siiani arusaamatu Reformierakonna ja Keskerakonna liit, mille vastu ta tänavu jaanuaris oma partei volikogus ainsana hääletas.

“Kui Reformierakond loodi, oli meie üks eesmärke näidata Keskerakonna võimalikku ahistavat mõju ühiskonnale,” rääkis Kirsipuu. “See toimis kuni 2001. aasta lõpuni, ja siis ma ei saanud aru, kus on tõde. Võõrad inimesed tulevad ja küsivad, mis juhtus, ja ma ei oska seda õigustada.” Kirsipuu tunnistas samas, et kaksikliidu koostöö on üle ootuste hästi laabunud ja Eestile kasulik olnud. “Arvan, et see on nii seepärast, et ta on võimul vaid ühe aasta.”