Valimissüsteemi selgitus: kuidas jagunevad Eesti kuus saadikukohta europarlamendis?
Erakondade praegusi toetusnumbreid vaadates tuleb pidada ebatõenäoseks seda, et koha europarlamenti saaks mõni väikepartei, samuti pole tõenäoline, et mõni suur erakond saaks kolm kohta.
Kuidas mandaate jagatakse?
Euroopa parlamendi saadikute mandaadid jaotatakse d’Hondti jagajate meetodil. Jaanuarikuiste erakondade populaarsusnäitajate põhjal on võimalik näitlikustada, kuidas mandaate jagatakse.
Süsteem ise on lihtne, põhinedes võrdlusarvudel. Esimese saadikukoha saab kõige rohkem hääli saanud erakond ehk selle saaks 25 protsendilise toetusega Keskerakond. Järgmise mandaadi puhul jagatakse Keskerakonna toetus kahega ja saadakse Keskerakonna jaoks uus võrdlusarv, milleks on 12,5.
Kuna teise saadikukoha jagamisel osaleb Keskerakond võrdlusarvuga 12,5, läheb teine koht Reformierakonnale, mille toetus 24 protsenti annab neile kõige kõrgema võrdlusarvu. Seejärel jagatakse Reformierakonna toetus kahega ja edasiste mandaatide jagamisel osaleb Reformierakond seega võrdlusarvuga 12.
Kolmas mandaat läheb seega sotsiaaldemokraatidele, kelle võrdlusarvuks on 23. Jällegi jagatakse sotside toetus kahega ja saadakse uus võrdlusarv. Neljas mandaat läheb 22 protsendilise toetusega IRLile ja jälle jagatakse nende toetus kahega.
Viienda mandaadi puhul on juba kõigi erakondade toetus jagatud kahega, ehk kõige kõrgem võrdlusarv on jälle Keskerakonnal, mis saab teise koha. Kuuenda mandaadi jagamisel osaleb Keskerakond juba uue võrdlusarvuga, mis saadakse, jagades Keskerakonna 25 protsenti toetust kolmega. Uus Keskerakonna võrdlusarv on seega 8,3. Kuues ja viimane europarlamendi koht läheb seega Reformierakonnale, mille võrdlusarv on kõige suurem.
Oluline on ära märkida, et üksikkandidaadid on arvutuse seisukohalt nagu ühe kandidaadiga erakonnad, kelle häälte arv ongi tema võrdlusarv.
Milline on tõenäosus, et mõni parlamendiväline jõud saab ühe koha europarlamenti? Selle jaoks peaks selle väikepartei võrdlusarv kuuenda saadiku jagamisel olema suurem kui ülejäänud erakondadel. Meie näites läks kuues koht Reformierakonnale, mille võrdlusarvuks oli 12. Väikepartei peaks saama seega üle 12 protsendi toetust. Tuleb märkida, et tegelikus valimisolukorras võib vajalik häälte protsent muutuda, sest oluline on erinevate erakondade toetuste omavaheline suhe.
Mis peaks juhtuma, et üks neljast riigikogu erakonnast ei saaks ühtegi kohta? Selle jaoks peaks kõige väiksem erakond saama alla 50 protsendi eelviimase erakonna häältest. Meie näite puhul peaks IRL kui kõige väiksema toetusega partei saama alla 11,5 protsendi häältest, sest sel juhul saaks eelviimasel kohal olev SDE (nagu ka Keskerakond ja Reformierakond) endale kaks europarlamendi kohta.
Mis peaks juhtuma, et üks erakond saaks kolm kohta? Sel juhul peaks kõige populaarsem erakond saama vähemalt kaks korda rohkem hääli kui populaarsuselt järgmine. Praegune olukord on sellest väga kaugel, ent hüpoteetiliselt eeldaks selline olukord järgnevat häälte jaotust – Keskerakond 45 ja Reformierakond, IRL ja SDE vahemikus 12-22 protsenti.
