Valimiskomisjon saadab e-häälte tühistamist nõudva kaebuse riigikohtule

 (169)
Valimiskomisjon saadab e-häälte tühistamist nõudva kaebuse riigikohtule
Foto: Ilmar Saabas

Vabariigi valimiskomisjon (VVK) saadab riigikohtule arutamiseks edasi neile laekunud kaebuse Paavo Pihelgaselt, kes taotleb e-häälte tühistamist, kuna peab e-hääletuse turvakontseptsiooni ebaturvaliseks.

„On tore, et inimesed nende asjade peale mõtlevad ja pööravad turvalisuse küsimustele tähelepanu,“ ütles valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul Delfile.

Sibul rääkis, et Pihelgas pakkus valimiskomisjonile ka omalt poolt turvalahendusi. „Ta mitte ei teoretiseeri, vaid ta ka püüdis luua arvutis programmid. Meie turvaeksperdid on need lahendused ka läbi mänginud. See on olemuslikum vaidlus.“

Ta lisas, et koostööd Pihelgaga ei ole komisjon veel kaalunud, sest ei ole lõpuni tema motiividest aru saanud.

Ühe võimalusena on Pihelgas Sibula sõnul välja pakkunud, et e-hääletamisel võiks inimene saada paberkinnituse, et tema hääl on arvesse läinud. Sibul rääkis, et seda vimalust on ka kaalutud ja sellele süsteemile läheb üle Norra, kuid meie ühiskonnas võib see tema hinnangul soodustada häälte ostmist.

Pihelgas tutvustab oma väiteid ka oma kodulehel.

Kokku kuus pretensiooni

Valimiskomisjon on täna õhtuse seisuga saanud kokku kuus protesti – kolm kolm märgukirja ja kolm kaebust, märkis Sibul.

Üks kaebaja heidab Kohtla-Järve 8. valimisjaoskonnale ette, et hääli ei loetud hääletusruumis, vaid teises ruumis. Samuti küsib ta, miks kirjutas protokollile alla ainult komisjoni esimees.

Võru maakonna valimiskomisjon menetleb kaebust, milles kaebaja nõuab valimistulemuste tühistamist, kuna tema arvates oli valimiseelne info levik puudulik, kallutatud ja kuritegelik. Ka leiab ta, et rahvas on massiliselt vaene ja valimisseadus puudulik.

Veel ühe kaebaja hinnangul tuleks e-hääletuse tulemused tühistada Foorumi saate tõttu, sest ETVl esinesid tulemuste edastamisel tõrked. Ühe märgukirja saatja vaidlustab sisuliselt valimisseadust ning Dimitri Klentski kaebas, et valimised ei ole demokraatlikud.

Riigikohus on 20 aasta jooksul menetlenud 76 juhtumit

Sibul rääkis, et 20 aasta jooksul riigikohtus arutlusel olnud juhtumitest 67 korral komisjon võitnud ja üheksa juhtumit on olnud, mille suhtes osaliselt või täielikult on kaebaja võitnud.

„Ikka on inimesi, kes õigust taga ajavad ja see on demokraatliku protsessi loomulik osa,“ sõnas ta. „Ilmeksimatuid inimesi ei ole kusagil olemas.“

Sibul tõi näiteks kaebuse, kus riigikohus leidis, et valimiskomisjon peab seisukoha võtma K-kohukeste reklaami osas – kas see võis mõjutada valimistulemusi. Ta meenutas, et tol hetkel kui see juhtum üleval oli, ei pidanud komisjon seisukohavõttu vajalikuks. Täna tegeleb reklaami kohta käivate kaebustega politsei, tol ajal aga ei jäänud valimiskomisjoni seisukoht peale.

Üks viimasesi juhtumeid, kus tegu oli inimliku eksimusega, leidis aset Paluperas. Sibul meenutas, et seal jäi valimissedelitele teine pitsat panemata.

„Kuna me suutsime tõestada, et see juhtus ametniku süü tõttu, siis me tahtsime valimissedelid kehtivaks lugeda, aga riigikohus oli teist meelt ja need sedelid loeti kehtetuks,“ rääkis Sibul.