Valimisea alandamine 16. aastani läbis teise lugemise
Seadusemuudatuse jõustudes tekib umbes 24 000 noorel inimesel võimalus kohalikus elus kaasa rääkida.
"See on näiline flirt noorema valijagrupiga," ütles IRLi fraktsiooni saadik Margus Tsahkna. Tema sõnul ei suurenda see esindusdemokraatiat ja tegelikult tuleks vaadata üle valimisõigus laiemal pinnal.
Rohkem tähelepanu tuleks pöörata Tsahkna sõnul nendele peredele, kellel on rohkem lapsi ja kehtestada perevalimiste idee. "Mõte on selles, et lapsevanem kuni lapse täisealiseks saamiseni teostab selle valimisõiguse," selgitas Tsahkna.
Tsahkna rääkis, et vanemad langetavad täna laste eest kõiki teisi õiguslikke otsuseid ja seetõttu võiks esindusdemokraatia mõttes olla neil õigus ka laste eest valida.
Praeguse eelnõuga me toome juurde kohalikele omavalitsuste valimistele 1,9 protsenti praegustest valijatest. Perevalimistel lisanduks aga 28 protsenti Eesti Vabariigi kodanikest, tõi Tsahkna võrdluse. Jutt käib tema sõnul 260 000 lisavalijast.
Keskerakonna saadiku Mihhail Stalnuhhini sõnul on see püüd leida täiendavaid ressursse valitsuskoalitsiooni jaoks enne kohalikke valimisi.
Stalnuhhin kirjeldas olukorda enne kohalikke valimisi, kus riigigümnaasiumides käiakse 16- kuni 19-aastastele õpilastele selgitamas, kellele poolt tuleb valida.
Tarmo Tamm imestas, kui lihtsalt minnakse põhiseaduse muutmise teed. Ta leidis, et noori võib kaasata poliitilisse ellu ja keegi ei takista neil praegugi poliitilises elus kaasa rääkimast.
Rait Maruste leidis, et me siiski peame kaasama noored inimesed valimistele.
Muudatusettepanekuid saab esitada kuni 5. jaanuarini.
Eelnõu esimene lugemine toimus 16. septembril.
