Parteikontorite arvutites ja seinatahvlitelgi on pikad tabelid valijameeste nimedega, neist igaühe taga märk, mis näitab poolthäält kas praegusele presidendile Rüütlile või tema pearivaalile, Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimehele, sotsiaaldemokraadist Ilvesele, või seisab seal hoopis küsimärk, kirjutab Postimees.

175 Ilvese ja 150 Rüütli poolt ning 20 on “soo”, ütleb üks erakond. Nende oponendid presidendivalimistel käivad lauale enam-vähem samasugused arvud, kuid seal on see suurim Rüütli nime taga.

Parlamendist läheb valimiskogusse 65 Ilvese ja 36 Rüütli toetajat. Linnadest-valdadest valitutest kuulub suur osa inimesi erakondadesse, kelle eelistus on samuti selge: Rüütlit soovivad edasi presidendina näha Rahvaliit ja Keskerakond, Ilvese jõudmist Kadriorgu pooldavad Isamaaliit, Reformierakond, Res Publica ja sotsiaaldemokraadid.

Õhus ringleb ka jutt, et valimine võib ebaõnnestuda, sest paar-kolmkümmend valijameest lasevad hääletuskasti tühjad sedelid, mispeale ei saa Rüütel ega Ilves hääletanutest osavõtnute enamuse toetust. Siis läheks presidendi valimine tagasi riigikogusse, kus tuleks hakata otsima nn kompromisskandidaati.

Parlamendiliige kinnitab Olari Taal lausus, et viimasel nädalavahetusel helistas talle kaks lugupeetuna näivat inimest, kes mõlemad rääkisid peaaegu ühte juttu: Ilves ja Rüütel on mõlemad halvad variandid, oleks mõistlik kaasa aidata, et riigipea valimine läheks tagasi riigikogusse, ja selleks tuleks laupäevalhääletuskasti panna täitmata sedel.