Kõige loomavaenulikuma teo kandidaadiks esitati puuris peetud noore koera surnuks näljutamine Viljandimaal, kass Kužja sadistlik kastreerimine ja see, et Eesti intensiivtootmise munatootjad ei suuda euronorme õigel ajal täita.

Viljandimaal näljutas mees puuris peetud noore koera surnuks – 1. septembri õhtul saabus Eesti Loomakaitse Seltsile teade, et Ivo Veinikivi hoiab oma korteris kahte koera ja kahte kutsikat näljas. Kööginurgas, akna all puuris peetud kaheaastane isane koer oli leidmise hetkel juba surnud eeldatavalt nälga ja vedelikupuudusesse. Samas korteris olnud emane koer koos kutsikatega oli aga nii nõrk, et ei jaksanud enam jalul seista. Viimased suudeti tänu leidja kiirele sekkumisele päästa. Politsei alustas juhtunu kohta kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb looma suhtes lubamatu teo toimepanemist julmal viisil (§ 264 lg 1 p 3). Juhtunu kohta leiab infot siit

Eesti intensiivtootmise munatootjad ei suuda euronorme õigel ajal täita – 1. jaanuaril 2012. a jõustub keeld munakanade täiustamata puuride kasutamise osas. See muudatus tagab miljonitele munakanadele senisest mõnevõrra paremad elutingimused, kuid mitmed suurtootjad Euroopas ja ka Eestis ei soovi teha mingeid investeeringuid neile tihti suuri kasumeid tootvate lindude elutingimuste parandamiseks. Aega investeeringute tegemiseks ja munakanade tingimuste parandamiseks on olnud 12 aastat. Rohkem infot leiab siit ja siit

Kass Kužja sadistlik kastreerimine - Tallinnas tegutsevasse MTÜsse Kasside Turvakodu toodi 10 juulil 2011. a umbes aasta vanune isane pikakarvaline kass Kuzja. Tooja sõnul tahtis väidetavalt kiisu omanik viia oma lemmiku sootuks metsa surema, sest kass oli eelnevalt haige ning tagatipuks omaniku hooletuse tõttu kukkunud kolmanda korruse rõdult. Loomakliinikus ülevaatluse käigus selgus veelgi võikam tõsiasi. Nimelt oli kassi omanik, kes on varasemalt töötanud lasteaiakasvatajana, otsustanud selle aasta märtsikuus lasta hoopis naabril oma lemmik kastreerida. Kassi ravinud veterinaari sõnul olid selle omaalgatusliku operatsiooni käigus kassil eemaldatud munandid ja peenis. Kuzjale tehti mitu väga rasket operatsiooni, kuid looma elu suudeti päästa ja nüüdseks on kass uues ja turvalises kodus. ELS tegi toona avalduse politseile kriminaalmenetluse algatamiseks seoses looma suhtes lubamatu teo toime panemisega julmal viisil. Rohkem infot saab siit.

2011. aasta kõige loomasõbralikuma teo kandidaadiks esitati lemmikloomatoidu maaletooja Nestlé Purina suurannetus Varjupaikade MTÜle, Imeloomade Selts, kes abistab vabatahtlikkuse alusel hättasatttunud metsloomi ja linde ning Eesti ühiskonna teadlikkuse ja hoolivuse taseme tõus abivajavate loomade ja loomade väärkohtlemise osas.

Lemmikloomatoidu tootja Nestlé Purina annetas Varjupaikade MTÜle 25 tonni loomatoitu 2011. aasta jaanuari keskel sõlmisid Varjupaikade MTÜ ja Nestlé Purina koostööleppe, mille raames tagab Nestlé Purina Varjupaikade MTÜle ligikaudu kaks kolmandikku viie varjupaiga loomatoiduvajadusest.

Toetus ei ole ühekordne, vaid jaguneb aasta peale vastavalt Pärnu, Viljandi, Valga, Võru ja Virumaa varjupaikades peavarju leidvate loomade arvule ning vajadustele. Varjupaikade MTÜ koondab loomade varjupaiku Pärnus, Viljandis, Valgas, Võrus ja Virumaal, kus leidis 2010. aastal peavarju üle 700 koera ja ligi 1700 kassi ning kus elab pidevalt ligi 200 koduotsivat koera ja üle 400 kassi. Rohkem infot tehtud annetuse kohta saab lugeda siit

Imeloomade Selts abistab vabatahtlikkuse alusel hättasatttunud metsloomi ja linde – Raplamaal Hiiemäe talus on perekond Lee loonud omal jõul metsloomade-lindude taastusravikeskuse ja eksootiliste loomade varjupaiga, mille ukse taha ei jäeta ühtegi hättasattunud metslooma või lindu. Aastal 2011 on nende tegevus jõudsalt aktiviseerunud ning taastuskeskusesse on üle Eesti jõudnud mitusada abivajavat lindu ja metslooma. Taastuskeskus tegutseb vabatahtlikkuse alusel ning tänu heade inimeste poolt tehtud annetustest. Rohkem infot leiad siit. ja siit.

Eesti ühiskonna teadlikkuse ja hoolivuse taseme tõus abivajavate loomade ja loomade väärkohtlemise osas – Siinkohal toome välja 2011. aasta jooksul toimunud kaks eredat sündmust, mis näitavad, et Eesti rahvale läheb korda loomade heaolu ja Eesti inimesed on järjest enam valmis loomade väärkohtlemisjuhtumite puhul oma seisukohta väljendama ja hätta sattunud loomade aitamiseks oma abikäe ulatama.

2010. aasta augustikuus vapustas Eesti rahvast puhkama sõitnud Pärnu pere ükskõiksus oma pere lemmikute suhtes. Tugevasti alatoitunud äsja poeginud koer koos hinge vaakuvate kutsikatega oli jäetud pererahva poolt hooletusse. Aastatel 2010 - 2011 toimunud kohtuprotsessi jooksul ei tunnistanud loomade perenaine Marge Arumäe oma süüd looma hooletusse jätmises. Samuti ei avaldanud ta kahetsust kutsikate saatuse osas, kellest üks suri veel enne päästmist ja teise kannatused lõpetati loomaaarsti poolt eutanaasiaga. Loomade kannatused läksid korda mitmetele ning seetõttu oli mõistetav avalikkuse meelepaha kui 2011. aasta maikuus Pärnu maakohtu poolt tehti õigeksmõistev otsus Marge Arumäe süüasjas. Teda süüdistati kuriteo toimepanemises (looma suhtes lubamatu tegu julmal viisil) ning kuigi ka hetkel on teda võimalik süüdi mõista väärteo toimepanemises (looma suhtes lubamatu tegu), ootas avalikkus kohtu poolt Marge Arumäe süüdimõistmist kuriteo toimepanemises. Kohtutsusega mittenõustunud inimesed oma pahameelt erinevatel viisidel. Lisaks arvamuslugude ja artiklite kirjutamisele loodi sotsiaalvõrgustikku Facebook vastavat tegevust hurjutav tuhandeid inimesi ühendav lehekülg „Marge Arumäe süüdi“ . Samuti on tänaseks antud mitu tuhat toetushäält Eesti Loomakaitse Seltsi poolt algatatud kampaaniale prokuröri edasikaebamisotsuse toetamiseks „Avalik toetuskiri“

Tänavu 7. juulil leidis jalgrattur juhuslikult Toilast maanteekraavist liikumisvõimetuna lamanud raskesti vigastatud koera. Esmasel veterinaari läbivaatusel ja tehtud röntgenpiltidelt selgus, et koer oli pääsenud autoavariist kahe käpaluumurruga ja vajas kiiremas korras operatsiooni luumurdude raviks. Looma, kelle nimeks pandi Pontu, päästmiseks ja kuluka operatsiooni teostamise võimalikuks tegemiseks pöördus Eesti Loomakaitse Selts abisaamiseks rahva poole. Ravikulude hüvitamiseks korraldatud kampaania tulemusena andsid oma panuse kolmveerand tuhat annetajat, kes toetasid koera paranemist 13000 EURiga. Kokku laekunud summa osutus läbi aegade suurimaks, mis ELSi tegevuse jooksul taolise üleskutse peale kogunenud on. Laekunud annetuste eest tasus Selts Pontu operatsiooni ja muud kaasnenud protseduurid ning lisaks on ravitoetust saanud veel kümned koerad. Samuti on Valga ja Võru kodutute loomade varjupaikade koeri.