Seega liiguvad paljud lapseootel emad juba praegu vabatahtlikult suurde haiglasse last ilmale tooma.
Tartu ülikooli kliinikumi statistika näitab ka seda, et Valga haiglas on sündide arv kahanenud võrreldes 2013. aastaga peaaegu poole võrra 282-lt 147-le. Põlva haiglas oli möödunud aastal viie aasta taguse 281 asemel 245 sünnitust.
Tervise arengu instituudi (TAI) andmetel oli Põlva haiglas 2016. aastal sünnitusi 174 päeval ning 2017. aastal 172 päeval, Valga haiglas oli 2016. aastal sünnitusi 109 päeval ning 2017. aastal 117 päeval.
Kuna aga ilmale tulevad lapsed kalendrisse ei vaata, tuleb nii Põlva kui Valga haiglas ette mitmepäevaseid, vahel ka rohkem kui nädalapikkuseid perioode, mil ei toimu ühtegi sünnitust, ent personal on töövalmis.
2017. aasta Valga haigla sünnitabel näitab, et suvel oli haiglas sünnitustes 25 päeva pikkune paus, kuid siis viibisid töötajad kollektiivpuhkusel ja sünnitajad pidid lapse mujal ilmale tooma.
Kollektiivpuhkus ilmestab väikehaigla olukorda, kus töötajaid napib, et pidevalt teenust osutada, teenuse vajajaid on aga liiga vähe, et personali arvu saaks suurendada.

Möödunud aastal oli Põlva haiglas kõige pikem sünnivaba periood kaheksa päeva.

Väike sündide hulk on kliinikumi hinnangul peamine argument, miks sünnitusosakondi suletakse, sest vähene praktika pärsib arstide oskuste püsimist.
“Arstiabis on väga oluline kogemuste saamine oskuste säilimiseks ja arendamiseks. Siiani ongi kolme haigla sünnitusabi hästi toiminud tänu varasematel aastakümnetel toimunud suuremale sünnituste hulgale, mis andis ka arstidele piisava töökogemuse. Pidevalt vähenev sünnitajate arv ei võimalda kogu sünnitust assisteerivale meeskonnale piisavat tööd. Nädalas paari-kolme sünnitaja vastuvõtuks terve mehitatud osakonna pideva valmisoleku tagamine ei ole lihtsalt võimalik,” kinnitas Tael.