Valediagnoos sundis aastaid valu kannatama

Viis korda arstiabi ekspertkomisjonis õiguseta jäänud haruldast haigust põdev noormees kavatseb komisjoni otsuse kohtusse kaevata, kuna väidab, et valediagnoosi tõttu ei saanud ta ligi kolm aastat õiget ravi.

Mullu oktoobris Tartu Ülikooli stomatoloogiakliinikus õnnestunud lõualuuoperatsiooni 20-aastane noormees on veendunud, et õigeaegselt määratud ravi korral poleks ta pidanud taluma arvukaid hamba-, kõrva- ja põsekoopapõletikke, kirjutab Eesti Päevaleht.

Pärast operatsiooni kadusid ta vasakult näopoolelt seal aastaid olnud vistrikud ning tume laik, mille lastearst 15 aastat tagasi soovitas lihtsalt puhtaks pesta. “Lõualuus oli eluohtlik mädanik,” lausus noormehe ema.

Kolm aastat tagasi Mustamäe haiglas võetud proov näitas aga lõualuus healoomulist kasvajat- osteoomi. “Mind lõi see päris rivist välja,” tõdes sünnist saadik arstide vahet käinud noormees. “Miks seda lapsepõlves ei leitud?”.

Hambaid ei ole poisi vasakus ülalõualuus kunagi kasvanud.

Pool aastat hiljem panid arstid raamatute alusel uue diagnoosi, harvaesineva Parry-Rombergi sündroomi, kinnitades, et haruldast haigust Eestis ei ravita. Uuringuid vahepeal ei tehtud.

Noormehe ema sõnul andis sotsiaalministeerium paberi, et sellist haigust ei saa isegi mitte uurida. Seepeale hakkas ema ise pojale välismaalt ravi otsima. Mustamäe haigla arstid lubasid noormehe Soome suunata, kuid ema sõnul lubaduseks see jäigi.

Mustamäe haigla näo- ja lõualuukirurgia osakonna juhataja Hamor Kaha on teisel arvamusel. “Patsient jäi ise kadunuks,” ütles ta. “Ilmselt oli siin mingi möödarääkimine.”

Kaha sõnul konsulteerisid Mustamäe arste kolleegid Helsingi Ülikoolist noormehe pilte vaadates, nõustusid Parry-Rombergi sündroomiga ega soovitanud eriravi enne noormehe luustiku täis kasvamist 25. eluaastal.

Tartu Ülikooli kliinikumi professori Edvitar Leiburi juurde jõudis haige patsientide esindusühingu kaudu. “Ta vaatas piltide pealt: poiss, sul on kasvaja, ma saadan sind kohe lõikusele,” ütles noormees. Tema raviarst Siiri-Mai Hanštein Tallinnast oli soovitanud hoopis iluoperatsiooni, põse silikooniga täitmist.

Noormehe sõnul ei uskunud ta, et põeb Parry-Rombergi tõve. Interneti kaudu suhtles noormees seda haigust põdevate inimestega ning nende sümptomid olid teistsugused.

Professor Edvitar Leibur ei soovinud Tallinna kolleege halvustada. “Keegi ei teinud poisile tahtlikult halba,” lausus ta. Leiburi sõnul ei tea ta, kuidas poisil Parry-Rombergi sündroom diagnoositi, sest tal oli vaid üks sellele viitav sümptom.

Siiski möönis Leibur, et diagnooside muutmine aeglustas raviplaani ja takistas poisi lõualuu arengut. “Omamoodi inetu oli tõesti see, et keegi teda Tartusse ei suunanud. Ei pea ju alati välismaiste arstide ees lömitama,” ütles Tartu doktor.

Mustamäe arst Hamor Kaha on siiani veendunud, et Märdil tõelist kasvajat polnud. “Eemaldati tema hambaalged, see on arengurike,” nentis ta. Osteoom on Kaha sõnul munake lõualuus, mis tavaliselt ohtlik ei ole. “Piir arenguhäire ja kasvaja vahel on õhuke, süüdi ei ole selles loos keegi.”

Märdi haiguslugu viiel korral arutanud arstiabi ekspertkomisjon arstide töös vigu ei leidnud. “Probleemid tulenesid sellest, et kuna harvaesinevat patoloogiat oli raske kohe ära tunda, siis ei suudetud arstlike toimingute algperioodil patsiendile põhjalikult ja arusaadavalt selgitada haiguse olemust ja ravi võimalusi,” seisab protokollis.