Kommenteerides Varro Vooglaiu juhitud SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks poolt tellitud TNS Emori uuringut, millest selgus, et 67 protsenti Eesti elanikkonnast ei toeta homoseksuaalsete suhete tunnustamist perekonnana, arvas Randpere, et kuna küsitluse on tellinud erapoolik organisatsioon, siis on küsimustega inimeste arvamust olnud võimalik suunata. Ka kooseluseaduse aktiivne pooldaja Tarmo Jüristo arvas eelmisel nädalal, et uuringu küsimused olid laetud, sest need esitati erinevate peremudelite kohta läbi seksuaalsuse.

"Kui küsitlus on tellitud erapooliku organisatsiooni poolt, siis küsimustega saab inimeste arvamust siiski suunata – kes maksab, see tellib muusika," nentis Randpere.

Randpere ütles, et tähtis on eelkõige nende inimeste arvamus, kes alles loovad perekonda ja astuvad koosellu, s.t. peamiselt nooremad inimesed.

"Senised küsitlused on näidanud, et nooremad ja haritumad toetavad samasoolistele paaridele võrdsete õiguste andmist ja vanemad ning vähemharitud on vastu. Nooremad inimesed ei leia selles midagi imelikku, et samasoolised tahavad koos elada. See on nõukogude aegne suhtumine, mis on iseloomustanud kooseluseaduste vastaste retoorikat. On kummaline, et kui muidu oleme soovinud ennast nõukogude ajast lahti rebida, siis selles küsimuses on homofoobne suhtumine säilinud," nentis Randpere.

"Inimestel on õigus oma elu sättida, nii nagu nad soovivad - ei ole riigi asi otsustada, kellega nad koos elavad. Kui samasoolised paarid soovivad koos elada, siis riik tuleb siin nii appi, et pakume kooseluseadusega kodanikele võimaluse oma kooselu registreerida. Eelnõu positiivne külg on, et see ei võta kelleltki midagi ära, vaid see annab väga paljudele võimaluse suurendada oma perede ja laste õiguskindlust," selgitas kooseluseaduse üks peamisi proponente.

Randpere hinnangul ei ole kooseluseaduse puhul tegemist nii fundamentaalse küsimusega, et selle saatus otsustada referendumiga.

"See ei ole ju sellises kategoorias, et me midagi fundamentaalselt muudaksime Eestis. Me ei otsusta ju näiteks, et kas Eesti jääb iseseisvaks või kas me likvideerime abielu," avaldas Randpere imestust kooseluseaduse vastaste nõudmise üle korraldada küsimuses rahvahääletus.

"Vastased väidavad, et see seadus murendab meie kultuurilist pärandit ja traditsioone. Püha müristus! Eesti perede probleem ei ole see, et tekib kooseluseadus siia. Tänapäeva Eesti probleem on see, et lahutatakse abielusid ja ei elata enam koos, mitte see kooseluseadus!" oli Randpere resoluutne.

Sarnaselt peaminister Taavi Rõivasele ja kaitseminister Sven Mikserile rõhutas Randpere, et on normaalne, et kõikides küsimustes ei olegi parlamendil rahva enamuse toetust.

"Mina olen selle eelnõu poolt osaliselt ka seetõttu, et ma arvan, et minu kui riigikogu liikme kohustus on mingites situatsioonides mitte lonkida avaliku arvamuse sabas, vaid ka suunata ühiskonda selles suunas, kuhu ma arvan, et ühiskond võiks liikuda."

"Ja see tähendab seda, et mitte ma suunaks ühiskonda homoseksuaalsuse poole, vaid seda, et ühiskond liiguks sallivuse poole ja ka selle poole, et enamus ei suruks oma tahet vähemusele peale, vaid et ühiskonnas valitseks võrdsus ning et ei diskrimineeritaks kedagi seksuaalse kuuluvuse baasil," lisas Randpere.

Kommenteerides fakti, et Eestis on kooseluseaduse vastase kampaania algatanud kristlik liikumine, tõi Valdo Randpere vastukaaluks näiteks Rootsi. Viimases on teatavasti juba pikemat aega seadustatud ka sooneutraalsed abielud. Eesti kristlikud liikumised võiksid sallimatuse külvamise asemel hoopis tegeleda harmoonia suurendamisega ühiskonnas.

"Ma olen näinud, kuidas Rootsi Kirik pöördus ühiskonna poole ja vabandas, et oli aastakümneid homoseksuaalsuse vastu, kaasa arvatud sooneutraalse kooselu vastu. See ei ole kristlik suhtumine. Kristlik suhtumine on, et me peame suhtuma kõigisse ühiskonna liikmetesse arusaadavalt ja hoolivalt. Mind huvitab, millal Eesti Kirik jõuab niikaugele, kus on praegu Rootsi? Ma olen kindel, et see juhtub millalgi, kus ka Eesti Kirik tuleb ja vabandab selle eest, mis nad praegu teevad. Kuidas on võimalik, et 300 kilomeetrit Eestist eemal loetakse piiblit meie liikumistest nii erinevalt?" küsis Randpere retooriliselt.

Randpere möönis, et kooseluseaduse vastaste suur hulk on osaliselt tingitud poliitikute vähese selgitustöö tõttu ning varasemate aastate apaatia tõttu ajal, mil näiteks ka mõned riigikogu liikmed astusid üles samasoolisi paare negatiivses valguses kujutavate kommentaaridega.

Nii näiteks on homofoobsete arvamustega varem esinenud riigikogu liikmed Erki Nool, Priit Sibul ja Peeter Võsa. Sibul võrdles eelmisel aastal homoseksuaalseid inimesi zoofiilidega ning Nool soovitas vältida homoseksuaalide seltskonda. Võsa küsis aga ühelt intervjueeritavalt: "Ma kuulsin, et pederastidel pidavat pruunid lapsed sündima, pruunid lapsed on maailmas ju täitsa olemas, tead sa sellest midagi?"

Randpere hinnangul peaksid normaalses ühiskonnas sellised inimesed poliitikast lahkuma.

"Eestis on tõesti palju sallimatust, mida ma ei kujuta ette meie põhjapoolsetes naaberriikides, võib olla ehk vaid Lätis ja Venemaal. Siin on loobitud väljendeid nagu "kui on must, näita ust" jne. Ma ei kujuta ette, et Soomes ja Rootsis on võimalik, et poliitik loobib selliseid väljendeid ja siis tegutseb veel poliitikas rõõmsa näoga edasi, nagu meil on juhtunud," nentis Randpere.

Valdo Randpere lükkas kindlalt tagasi ka kooseluseaduse vastaste süüdistused, et seaduse vastuvõtmiseks avaldatakse Eestile survet riigi liitlaste poolt.

"SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks süüdistab meid, kes me seadust menetleme ja pooldame, mingisugustes mahhinatsioonides. Nüüd on ajakirjanduses väidetud, et nende endi rahastus on kahtlane ja selle jäljed viivad Venemaale," imestas Randpere.

"Ma ei ole küll usklik, kuid võin kätt piibli peale pannes öelda, et mind ei ole keegi mõjutanud selle eelnõu poolt olema või selle eest mingit hüve lubanud - kuid ma pole kindel, et vastaspool sama saab öelda."

"Ma tõesti siiralt toetan seda selleks, et suurendada Eesti ühiskonnas sallivust," lisas Randpere.

Randpere sõnul ei ole veel paraku kindel, kas sooneutraalne kooseluseadus ka Riigikogus vastu võetakse. Tema hinnangul on pooldajaid ja vastaseid kõigis fraktsioonides, kaasa arvatud valitsuskoalitsiooni erakondades.