Vaimse tervise spetsialistid: maal on meilt juba raske abi saada, varsti läheb hulluks ka mujal
"Oktoober on vaimse tervise kuu. Palume Teil võtta enda südameasjaks teha kõik endast olenev, et Eesti rahva vaimne tervis saaks hakata paranema. Eesti elanikud väärivad patsiendikeskset ja tõhusat tervishoiukorraldust," kirjutasid psühholoogid pöördumises.
"Riik eeldab, et tervishoiuasutustes töötavatel psühholoogidel on kliinilise psühholoogi kutse, samas ei rahasta riik kogu õpiteed, mis on vajalik kvalifikatsioonini jõudmisel nn kutseaasta, mil magistrikraadiga psühholoog teeb haiglas juhendaja käe all kliinilist praktikat, on praegu rahastamata. Palka ei saa ei psühholoog ega juhendaja. Soovime, et kliiniliste psühholoogide väljaõpet rahastataks terves mahus analoogselt arstide, õdede ja ämmaemandate väljaõppega," ütles Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu esimees Triinu Tänavsuu.
"Ilma kutseaastata jääb vastutus enda piisavalt pädevaks koolitamise eest praktikandile, ainuüksi välismaised testikoolitused maksavad tuhandeid eurosid," lisas ta.
Kliiniliste psühholoogide esindajad tegid ministritele ettepanku kaasajastada tervishoiuteenuste korraldamise seadust ja sellega kaasnevaid regulatsioone ning muuta kutsega kliiniline psühholoog tervishoiuteenuse osutamisel osalevast isikust tervishoiutöötajaks. Samuti tegid psühholoogid ettepaneku lisada tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse üldarstiabi, eriarstiabi, kiirabi ja õendusabi jt kõrvale psühholoogiline abi ning määrata kliiniliste psühholoogide kutseaastale püsiv riiklik rahastus.
"Kliiniliste psühholoogide kvalifikatsioon eeldab psüühikahäirete ja nende raskusastme tuvastamist koos äratundmisega, millisel juhul piisab psühholoogilisest abist ning millal on vajalik suunata abivajaja eriarsti ehk psühhiaatri poole," tõi välja kliiniliste psühholoogide väljaõpet juhtiv Kirsti Akkermann.
Psühholoogide Liidu presidendi Kariina Laasi sõnul vajab kogu psühholoogilise abi süsteem muutusi ning kliinilised psühholoogid tervishoiutöötajatena rohkem õigusi patsiendi abistamisel.
"Eestis on psühhiaatrilise abi kriis, mis järgmise kümne aasta vältel vaid süveneb, kui ei leita jätkusuutlikke lahendusi. Juba praegu on maakonnakeskustest eemal elavatele inimestele psühhiaatrilise abi kättesaadavus vähene, soodustades jätkuvat ebavõrdsust teenuste saamisel. Sellest hoolimata näevad kehtivad regulatsioonid ette, et psühhoterapeutilist või psühholoogilist abi saavad patsiendid ainult läbi perearsti või psühhiaatri suunamise. Sellega raisatakse perearsti ja psühhiaatrite aega, viivitatud kuud järjekorras ootamisel kahjustavad laste ja täiskasvanute tervist ning vähendavad õpi- ja töövõimet. Sellega kaasnevad nähtused nagu tööturult välja langemine ja sotsiaalse osalusvõime kahanemine," rääkis Eesti Psühholoogide Liidu president Kariina Laas, kelle sõnul suurendaks kliinilistele psühholoogidele tervishoiutöötaja staatuse andmine psühhiaatrilise toe kättesaadavust.
"Praegune teenuste korraldus ei soodusta patsiendikeskset ravi, ei toeta inimkeskset tervishoiuteenuse osutamist ja raiskab riigi niigi piiratud ressursse," ütles Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia osakonna juhataja Kirsti Akkermann.
Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit ühendab ametiühinguna 131 kliinilist psühholoogi üle Eesti. Eesti Psühholoogide Liitu kuulub 125 psühholoogi. Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituut on peamine kliiniliste psühholoogide väljaõppe korraldaja Eestis. Liidud ja TÜ Psühholoogia Instituut peavad oma eesmärgiks vaimse tervise parendamist ning oma liikmeskonna arengu eest seismist.
