"Keegi ei taha sitahaisu sees elada," põrutab Väimelasse plaanitava kanalakompleksi vastu võitlev Indrek Abel, kelle kodu on kanalast linnulennult kilomeetri kaugusel. "Praegu on Eestis kuumad ilmad. Selle Kanala poolt tuleb tuul ka näiteks minu poole," sõnab ta. "Me võime rääkida, et sõnnikuhoidla kaetakse kinni ja ei haise. Sõnnikuhoidla kaetakse jah kinni, aga kanala tarbib sundventilatsiooni. Mis juhtub kanalaga, kui sealt lülitada kahekümneks minutiks elekter ära? Kahekümne minutiga on terve kanala hukkunud. Te võite järeldada, missugune hulk õhku sealt läbi käib," jätkab Abel ja tõdeb, et kohalikud ei usu enam kedagi ega usalda andmeid, mida rahvale esitletakse.

Abeli sõnul räägitakse uue rajatava kanalakompleksi puhul õrrekanadest. Vabapidamisega seal pistmist pole, linnud elavad endiselt puurides, kuhu on lihtsalt lisatud üks õrs. "Vanasti ehitati karjalaut, sealaut, kõrvale kortermajad ja kui inimene tuli sinna tööle, sai ta tasuta korteri. Meie oleme oma higi ja verega töötanud ja siia krundid ning kodud ostnud," sõnab Abel, kelle sõnul ei ole huvitatud ta haisu sees elamisest. Rahvas on Abeli sõnul vastu, ent praegu ilmsiks tulnud kanala ehituse planeerimine on tema sõnul sätitud teadlikult ajale, mil paljud on kodukohast ära, puhkustel ja argipäevase uudistetarbimisega ei tegele. "Üks selle detailplaneeringu alaga piirnev sõber elab mul seal ja tema helistas mulle murega. Osad inimesed olid kuulnud kanalast juba aasta tagasi, aga ma ei jälgi näiteks vallalehte, sealt pole midagi lugeda. Miks ei võiks Võru vald teavitust suuremalt ette võtta?" imestab Abel.

Abel pöörab tähelepanu ka tervise seisukohale. "Mul on endal astmaatikuid kaks tükki peres. Ma ei tea, miks on nii asula sisse vaja kanala ehitada. Kui hakata näpuga järge ajama, leian ma kümmekond kohta kaardilt, kus on 35km raadiuses ainult üks maja, kuhu saaks kanala teha," paneb Abel ette.

Töökohad küll, aga mis hinnaga ja kellele

Kanalasse on planeeritud kümme töökohta, millest teise aktivisti Tiiu Ritari sõnul võiks üks kuulub juhatajale, paar kohta mehhatroonikutele ja ülejäänud IT-seltskonnale. "Kas kohalik inimene sinna kvalifitseerub, on iseküsimus," arvab Ritari. "KSH-s on ka kirjas, et ületatakse ammoniaagi õhuheite sihtväärtust. Planeerijad ei varjagi, et lendub ammoniaak ja, et see haiseb. Kanala on planeeritud aleviku territooriumile, mitte lähistele. Kanalast üle tee jääb Võrumaa Kutsehariduskeskuse õppehoone ja selle kõrval tegutseb üks Võru valla tänastest suurimatest tööandjatest AS Rauameister. Hiidlaudast jääks Väimela mõisa peahooneni 464m ja Väimela ning ümbruskonna rahva avaliku supluskohani 600m. Juba 500m raadiuses on elumajad, terviskahjustav ammoniaagipilv hakkab katma kogu Väimela alevikku. Taoline õhuheite sihtväärtuse ületamine ja lõhna häiringutaseme ületamine ei ole kehtiva seadusandluse kohaselt üldjuhul lubatav, seega on õigusvastane lubada detailplaneeringuga tegevust, mis tooks kaasa vastavate tasemete ületamise, " põhjendab Ritari kanala vastu võitlejate seisukohti.

Ritari sõnul on planeerijad KSH aruandes suunanud haisu kirdesuunaliselt neile sobivas suunas metsa. "Aga tuul ei puhu ühes suunas. Planeeringu koostaja küsis keskkonnaameti arvamust, keskkonnaamet leidis, et kanalakompleksist lähtuva lõhna mõjuala tuleb määrata ringikujulisena ja selle ringi sisse peab jääma ka Väimela alevik. Koostatud KSH aruandes ei ole arvestatud keskkonnameti ettepanekut. Hais saaks levima terves aleviks ja ümberkaudsetes külades," räägib Ritari.

Kanala ehitusest räägiti ainult joonisel näidatud suunda jäävatele elanikele, kõiki, kes jäävad teisele poole ei kaasata.

Kanala on Ritari sõnul ka vastuolus maakonna planeeringuga, mis kehtib kuni 2030. aastani. "Tervist kahjustava ammoniaagi ning lõhnahäiringu allika rajamine aleviku ettevõtlusala piirile on selges vastuolus ettevõtlusala arendamisega. See kompleks on ka valla kehtiva üldplaneeringuga vastuolus. Kooli omaniku Haridusministeeriumi arvamust ei ole küsitud, küsiti koolidirektorilt. Direktor on aruande kohaselt haisuga nõus, kuid kas see kuulub tema pädevusse ja kui palju talle üldse kanade arvuks öeldi?" tõstatab Ritari järjekordse vasturääkivuse.

Paar aastat tagasi uuriti Kärnamäe küla inimeste arvamust, neile räägiti 60 000 kanast, mis ei ole Ritari hinnangul kuigi suur arv. "Siis olid inimesed enam-vähem nõus," jätkab ta. Nüüd on aga numbrid muutunud ja täna planeeritakse alevisse koolimaja kõrvale Eesti suurimat munakanafarmi 360 000 kanale.

“KSH aruanne ei käsitle antibiootikumide ja muude kemikaalide kasutamist, reovee osas on lähteandmed puudulikud ja sisuline hinnang puudub. Ometi võib see olla suur keskkonnaoht,” räägib Ritari. "Kui reovesi suunatakse nüüd üldkanalisatsiooni, siis ta läheb settebasseinidesse, mis on Alajärve otsas ja sealt Võhandusse. Antibiootikumid võivad sattuda põhjavette, selles on ka suur oht haiguspuhangute tekkele," sõnab ta.

Pärast avalikku arutelu

Täna õhtupoolikul toimus Väimelas detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik arutelu. "Rahvas oli üsna emotsionaalne," sõnas vahetult pärast koosoleku lõppu Tiiu Ritari.

"Nagu arvata oligi, puudusid arendajal Lõuna-Eesti Talumuna OÜ ja planeerigu koostajal Kobras AS-il vastused planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud seisukohtadele ja vastuväidetele. Tänasel arutelul jäid saamata vastused, miks planeeringu koostaja ei arvestanud keskkonnaameti seisukohta, kes soovitas KSH ala määratleda ringikujulisena, mitte ellipsina kirdesse kaldu," sõnas Ritari.

"Rahvas sai kuulda, et hais tuleb, küsimus on vaid, kes kanalast millises ilmakaares seda vähem ja kes rohkem nuusutama peab. KSH aruandes olid täielikult käsitlemata ka terviseriskid seoses võimalike haigustega. Arvestades, et otse kanala vastas 30 meetri kaugusel üle tee asuvad Võrumaa kutsehariduskeskuse õppehoone ja selle kõrval ligi 100 töötajaga üks Võrumaa suurimaid tööandjaid AS Rauameister, siis kujutab niisugune terviseriskide analüüsimata jätmine olulist menetlusviga," jätkas Ritari.

Koosolekul selgus veel, et arvukate eraisikute seas jäeti planeeringu menetlusse kaasamata AS Rauameister ja Võrumaa kutsehariduskeskus. Rauameistri esindaja Ruth Uibo rääkis, kuidas arendaja ja planeerija rääkisid neile, et tuleb 60 000 linnuga väike kanala. Seda, et tegelikult planeeritaksee Eesti suurimat munakanafarmi, said nemadki teada alles nüüd. "On mõeldamatu, et Rauameistri 100 töötajat hakkavad töötama ammoniaagihaisu sees," ütles Uibo.

Ka kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus oli seisukohal, et 400 õpilast ja kooli õpetajad ei saa õppida haisu sees. Linnus oli pidanud nõu Eesti maaülikooliga ning sai teada, et haisu vältimine õppehoones, kuhu ventilatsioon puhub välisõhku, on teostatav vaid väga suurte investeeringute ja ümberehitustega.

"Rahvas seda kanalat siia ei luba, see selgus täna päris kindlasti," kinnitas Tiiu Ritari ja lisas: "Väimela mees Haga Jaan tegi ettepaneku, et juhul kui vald rahva poolele ei asu, siis tuleb algatada aktsioonid vallavalitsuse tagasiastumiseks,".

Väimelas kogutakse kanala vastu allkirju järgmise esmaspäevani, tänase seisuga oli neid kogunenud juba 404. Seejuures tasub meeles pidada, et väikeses Väimelas on kokku pooltuhat elanikku.

Liitu