Eilses Eesti Ekspressis ütles terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht dr Arkadi Popov vastuseks ajakirjaniku küsimusele, et millal tuleb esimene koroonasurma juhtum: "Tuleb. Aga millal, seda öelda ei saa, see oleks puhas spekuleerimine."

Sama päeva õhtul kella viie paiku jõuab meediasse õõvastav uudis: Lääne-Tallinna keskhaiglas suri koroonaviiruse COVID-19 diagnoosiga patsient.

Terviseameti pressiosakond annab teada, et hukkunu oli 83-aastane naine, kes hospitaliseeriti Lääne-Tallinna keskhaiglasse 20. märtsil. "Patsiendil oli teada varasem krooniline südame-veresoonkonna probleem," informeerib pressiteade avalikkust. Sellele lisaks avaldas hommikuses Eesti Ekspressis sõna võtnud dr Popov kaastunnet ja hoiatas, et eakaid ja nõrgema immuunsusega inimesi tuleb hoida.

Kaastunnet avaldavad ka peaminister ja president. Sellega avalikkusega jagatav informatsioon lõppeb.

Kas lahkunu jõudis haiglasse koroonaga või sai ta selle haiglas? Millises staadiumis ta haiglasse jõudis? Kas oleks saanud teha midagi enamat, et surma vältida?

Riigi kommunikatsioon on umbes. Ajakirjanikud küsivad, kuid neile ei vastata. Kas ei jõuta või ei taheta. Lääne-Tallinna keskhaigla pressiesindaja Liisa Suba telefon jääbki kutsuma. Kord on telefon hõivatud ja mõni minut hiljem jääb taaskord vastuseta kutsuma.

Terviseametis telefonitoru ei tõsteta, e-mailidele ega SMSidele vastuseid ei kirjutata. Kui midagi öeldakse, siis lakooniliselt ja põhimõtteliselt, et kogu vajalik info anti juba pressiteates edasi.

Sotsiaalminister Tanel Kiik palub õhtul terviseameti või sotsiaalministeeriumi pressiosakonnaga suhelda.

Täna vastab sotsiaalministeeriumi terviseala kommunikatsiooninõunik Eva Lehtla, et terviseamet vastab küsimustele esimesel võimalusel. Eesti Päevaleht küsib Lehtlalt, et kas patsiendi ravimisel juhtus raviviga, et kogu kommunikatsioon on nii umbe jooksnud?

Info pääseb valla

Pressiosakonnad virguvad, maruliselt.

Kuus minutit pärast küsimust sotsiaalministeeriumile helistab terviseameti avalike suhete juht Simmo Saar ja küsib robinal, et miks ajakirjanik raviviga kahtlustab. "Meil küll ravivea kohta pole infot," selgitab ta.

Samuti pole mõtet ega ka võimalik spekuleerida, kas oleks midagi või kuidagi paremini saanud teha, et surma vältida. Saar ütleb, et inimene oli vana ja juba olemasoleva kroonilise haigusega.

Ent terviseamet ravikulgu kirjeldavat toimikut pole avanud ega järelvalvet tegema hakanud. "Praegu ei uurita, kas tehti raviviga," kommenteerib Saar. Võimalik, et juhtumit ja ravikulgu uuritakse, kuid siis juba selleks, et niigi tundmatu ja võõra koroonaviiruse kohta teadlaste ja arstidega infot koguda.

Saare sõnul ei soovi terviseamet inimese terviseandmete puhul detailideni laskuda. Sestap ka viivitus ja tõrksus koroonasse lahkunu osas lisaselgituste andmisel. Saar lubab uurida, millal koroonaviirusesse surnu haiglasse jõudis ja millises staadiumis.

Operatiivselt, mõnikümmend minutit pärast telefonikõnet, laekub Saarelt e-mail kogutud infoga: "Patsient saabus haiglasse COVID-19 diagnoosiga, tema olukord muutus väga kiiresti kriitiliseks."

Lisaks terviseametile ärkab ka Lääne-Tallinna keskhaigla, kümme minutit pärast sotsiaalministeeriumilt ravivea kohta küsivat SMS-i.

Haigla pressiametnik Liisa Suba vabandab, et ei jõudnud viimase pooleteist päeva jooksul kõnedele ega kirjadele vastata. "Olin väga kinni," ütleb ta.

"Palun siiralt ja südamest, et ajakirjanikud austaksid hukkunu lähedasi ja annaksid neile sel raskel ajal rahu. Me ei soovi ega saa ka eetilistel põhjustel patsiente puudutavat infot täpsemalt kommenteerida," selgitab Suba, et neil on terviseametiga lisaks ka kokkulepe: eriolukorras tuleb haiglate tööd puudutav info ainult läbi terviseameti.