Väiksemates kohtades laenutatakse enim Eesti autorite raamatuid

 (8)
Väiksemates kohtades laenutatakse enim Eesti autorite raamatuid
Vahur Kersna "7X7"Delfi Pilt

Maaraamatukogudesse ostetakse seda kirjandust, mida rahvas soovib lugeda - oma autorite loomingut.

Rapla keskraamatukogu komplekteerimisosakonna juhataja Tiina Talveti sõnul ei ole pärast kultuuriminister Rein Langi manitsusi vähem kergemat ja rohkem tõsist kirjandust hankida sisseostmises suurt midagi muutunud.

"Kuna enamikul maaraamatukogudest on raha raamatuostuks vähe, siis suurt muutust hankimises pole toimunud. Ostetakse seda, mida rahvas soovib lugeda ja see on põhiliselt ikka meie oma autorite looming," selgitas Talvet. "Tellimine-ostmine sõltub just komplekteerimissummadest, mitte nimekirjadest."

Traditsiooniliselt ostetakse Talveti sõnul raamatukogusse palju lasteraamatuid ning ka need kogud, mille külastajate hulgas on lapsi vähemuses, hangivad uuemad raamatud. "Laenutuste edetabelisse satuvad lasteraamatud aga harvem just seepärast, et lugejaid lapsi on vähe".

Kui Eesti raamatukogude eelmise aasta laenutusedetabelit juhib jätkuvalt Erik Tohvri, siis maakohtades ja väiksemates linnades mahuvad edetabelisse ka kohalikud kirjanikud.

Seotud lood:

Näiteks Raplamaa laenutuste edetabelit juhib küll Vahur Kersna raamat "7X7" (nagu ka Rapla keskraamatukogu edetabelit), kuid kohe teiselt kohalt leiab kohaliku kirjaniku Avo Kulli oma teosega "Kaubamaja". Kolmandal kohal on Erik Tohvri raamatuga "E-armastus".

Esikümnest leiab veel Gerda Kordemetsa raamatu "Sulev Nõmmik: Kui näeme, siis teretame!", "omakandimehe" Avo Kulli teisegi teose "Haigla", Andres Laasiku elulooraamatu Kaljo Kiisast, Mae Lenderi raamatu "Eleanior" ning Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar : kriminaalromaan vanast Tallinnast".

Lisaks mitu Petrone prindi Minu-sarja lugu: Justin Petrone "Minu Eesti 2" ja Manona Parise "Minu Moskva". Ühtegi välisautori teost Rapla maakonna esikümnesse ei mahtunud.

Rapla keskraamatukogu edetabeli esimene ots on üsna sarnane (Kersna, Kordemets), kuid kolmandal kohal on välismaise lastekirjanduse klassiku, Egner Thorbjorni "Sööbik ja Pisik". Järgmised välismaised autorid leiab teise kümne lõpust - Golding on 19. ja Larsson 25. kohal.

Minu-sari on aga Rapla linnas eriti populaarne - esikümnest leiab neid tervelt viis ("Minu Omaan", "Minu Moskva", "Minu Jaapan", "Minu Kreeka", Minu London").