Keskmise suurusega Baltikumi katval LNG terminalil oleks konkurentsipotentsiaali, eriti kui lisandub piisavalt nõudlust või turumahtu, mis muudaks täiendava transpordikulu tasuvaks, kirjutas BNS.

Sellest hoolimata ei suuda LNG tõenäoliselt konkureerida, kui praegust Eesti ja Gazpromi vahelist lepingut pikendatakse 2015. aastal edasi praegu kehtivatel tingimustel, seisab äsja avaldatud analüüsis.

Selle järgi on soovitatav rajada kogu Balti regiooni varustav keskmise suurusega LNG terminal. Projekti teostatavuse huvides võib esimeses etapis olla põhjendatud välja ehitada kohaliku tähtsusega väike terminal.

Väikese LNG terminali ehitamise ning ülekandevarade Eesti Gaasist eraldamise teel ei teki konkurentsivõimelist Eesti gaasiturgu ega tuleks turule uusi tarneallikaid, kuigi paraneks varustuskindlus, mille saavutamiseks vajaliku investeeringu katavad tarbijad tariifi kaudu.

Analüüsi koostajad leiavad, et parim ja ühtlasi suurima kasuga viis Eesti ja Balti regiooni gaasiturgude arendamise jaoks oleks Baltimaade gaasituru arendamine, keskendudes LNG tarnetele ning Eesti ja Soome vahelise ühenduse loomisele. "Siiski mõistame, et see nõuaks ka kõige suuremaid kulutusi ning oluliste poliitiliste ja logistiliste probleemide lahendamist," seisab analüüsis.

Varustuskindluse olukorda võib parandada ka Balti riikide võrkude ulatuslikum ühendamine, aga sellest on kasu ainult siis, kui peetakse silmas ka üheainsa tarnija riski. See tähendab, et hoolimata sellest, et Eesti järelevalve hinnangul on varustuskindluse probleemi oluliseks lahenduseks Balticconnectori toruühenduse rajamine Eesti ja Soome vahel, osutub see efektiivseks ainult siis, kui samal ajal rajatakse ka taristu üheainsa tarnija riski välistamiseks.

Raportis seisab, et Balticconnectori rajamine ei ole veel lõplikku heakskiitu saanud ning Eesti Gaasi hinnangu kohaselt hakatakse gaasitoru kõige varem ehitama 2013. aastal.

Gazpromile alternatiivsete gaasimüüjate turule pääsemiseks on LNG terminali rajamise kõrval tõsiseltvõetav võimalus gaasitarned Poolast kõigisse Baltimaadesse loodava Poola–Leedu ühenduse kaudu.

Detailsemate hinnangute andmiseks LNG terminali asukohale, suurusele, maksumusele ja veeldatud gaasi hinnale on vaja läbi viia terminali rajamise teostatavus- ja tasuvushinnang.

Gaasihinna konkurentsivõime hindamise osas märgib analüüs, et LNG kasumimarginaalid on suuremad kui torugaasil, mistõttu on võimalik selle hinda rohkem langetada. Seda eriti juhul, kui esineb tarnekonkurents ning on olemas piisav nõudlus gaasitarnete järele.

Samas võib globaalne huvi LNG vastu tähendada seda, et Aasias makstavad ülikõrged gaasihinnad võivad kaasa tuua olukorra, kus tarned praegu prognoostivate hindadega ei ole Euroopa turul võimalikud. Sellise võimaluse mõju ulatus sõltub sellest, kuidas kasvab järgmisel kümnendil Hiina ja teiste Kaug-Ida riikide gaasinõudlus.

Sõltumata sellest, kas regionaalne lahendus teostub või mitte, võiksid Eesti ametkonnad analüüsi soovituse järgi viia ellu elektritootmise ülemineku gaasile – sellest piisaks keskmise suurusega LNG terminali ehitamiseks. See parandaks oluliselt varustuskindlust ning teeks seda soodsamalt kui väikese LNG terminali ehitamise korral.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts saatis mais kooskõlastusringile maagaasiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi peaks Eesti Gaas 2015. aastaks võõrandama oma gaasi põhivõrku opereeriva ettevõtte.

Eesti Gaasi aktsiakapitalist kuulub Venemaa ettevõttele OAO Gazprom 37,02 protsenti, Saksamaa ettevõttele E.ON Ruhrgas International GmbH-le 33,66 protsenti, Soome ettevõttele Fortum Heat and Gas Oy-le 17,72 protsenti ja Läti ettevõttele Itera Latvija 9,85 protsenti. Väikeaktsionäridele kuulub Eesti Gaasi aktsiakapitalist 1,75 protsenti. Gaasi põhivõrgu ettevõte AS EG Võrguteenus kuulub täielikult Eesti Gaasile.

Pöyry Management Consulting viis Eesti gaasituru liberaliseerimisega seonduvate poolt- ja vastuargumentide analüüsi koos võimalike edasiste tegevuste väljatoomisega läbi elektrisüsteemihalduri Eleringi tellimusel.

Valitsus on teinud Eleringile ülesandeks kujundada ettevõttes välja gaasialane kompetents ning analüüsida Eesti gaasituru arendamise võimalusi.