Väikesed vallad hädas eurotoetuste taotlemisega

Enam kui kaks kolmandikku valdadest ja linnadest on Euroopa Liidu toetuste taotlemisel raskustes omafinantseeringu tagamisega. Riigikontrolli ülevaate kohaselt on soovitud summa küsimisel rahahädas koguni 70% omavalitsusi.

Paradoksaalselt võivad jääda seetõttu tegemata ka mõned eurodirektiivides nõutud investeeringud.

Kui enamjaolt ei ole raha taotlemisel omafinantseeringu nõue suurem kui neljandik või viiendik projekti kogumaksumusest, siis näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) saadud toetuste eelduseks on üldjuhul juba varem reaalselt tehtud kulutused.

Pärnumaal asuva Saarde valla abivallavanem Andres Kukk kinnitab, et Kilingi-Nõmme linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemi arendamiseks vajaliku summa taotlemine EAS-ilt jäi katki just eeltoodud põhjusel. “Sadat miljonit krooni meie eelarvest lihtsalt ei leia.” Kogu valla aastane eelarve on vaid 70 miljonit krooni.

Paari tuhande elanikuga omavalitsustes on Euroopa Liidu direktiivist tulenevalt vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine aga kohustuslik.

Kuke sõnul leiti poolik lahendus keskkonnainvesteeringute keskusele esitatavast taotlusest, mille puhul piirdub valla oma panus 15 protsendiga. Ka selle summa taotlemisel tuli tükeldada linn neljaks väiksemaks piirkonnaks, mistõttu Kukk loodab osaleda pangagarantii abil järgmisel aastal linna teiste osade katmiseks siiski ka EAS-i taotlusvoorus.

“Väikevaldadel see võimekus nii suur ei ole,” räägib Imavere vallavanem Jüri Ellram ja hindab samuti vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamist üheks kulukaimaks projektiks. Ellrami sõnul kujuneb 28 miljoni suuruse arenduse omaosaluseks umbes kolmandik ehk üheksa miljonit krooni. “Tuleb valida, kui palju sellest üldse ära teha.” Projekte on vallal mitu, kuid eelarve lubab sel aasta investeeringuid vaid 11 miljoni ulatuses.

Eestis on 227 kohalikku omavalitsust, kellest paljudel on nõutud omafinantseeringu saavutamine keerukas väheste elanike tulubaasi tõttu.

Riigikontrolli andmetel jätsid aastatel 2004–2006 taotluse esitamata 42 omavalitsust, kellest 22% nimetasid selle põhjuseks just omafinantseeringuks vajalike vahendite puudumist.

Kui rahandusministeerium peab enne taotlusele positiivse otsuse andmist oluliseks omavalitsuse kassavoo analüüsi, siis enamiku toetusmeetmete puhul puudub riigil kohustus seda hinnata. Riigikontrolli hinnangul võib see seada ohtu toetuste kasutamise ja viia omavalitsusele juba eraldatud raha tagasinõudmiseni.