Terviseamet otsustas eile, et Kuressaare haiglast tuleb osa koroonaviiruse tõttu haigestunud patsiente transportida mandrile haiglatesse, et vähendada Kuressaare haiglas infektsiooniohtu ja töökoormust. Otsus tekitas Kuressaare haiglas segadust, kuna oli järsk, haiglaga kooskõlastamata ning haigla ravijuhi hinnangul tarbetu.

Täna pidasid haigla ja terviseamet nõu ning otsustasid, et põhikriteerium mandrile transportimiseks saab olema potentsiaalne intensiivravi vajadus. Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane prognoosis, et sääraseid haigeid võiks olla maksimaalselt viis-kuus, konsiiliumi otsuse järgi oli neid neli. Seega polnud tulemus Laane sõnul üllatav.

Edasine patsientide mandrile toimetamine otsustatakse selle põhjal, et Kuressaare haigla arstid hindavad järjepidevalt haigete intensiivravivajadust ja annavad sellest terviseametile varakult teada. Esimene valik n-ö piiripealsete patsientide ümberpaigutamiseks on ilmselt Põhja-Eesti regionaalhaigla või Pärnu haigla, kuna sinna üleviimine on kergem, selgitas Laane.

Ravijuht ütles, et tänase päeva kõneluste jooksul sai esiteks selgeks, et haigla on patsiente hästi ravinud, kuna konsiilium kiitis ravi heaks. Teiseks sai selgeks, et kõiki haigeid saarelt massiliselt sundkorras ära ei viida. „Kolmas, mis me õppisime: selline soov haiglat aidata on muidugi üllas ja me oleme tänulikud, kui me saaks leevendust, aga kohaliku haiglaga peaks ikkagi enne need sammud detailselt läbi rääkima – siis jääb selline meediamüra kindlasti olemata.”

Laane sõnul andis terviseamet patsientide võimalikust transportimisest esimest korda teada eile kella nelja paiku. „Eile õhtul kell 20.15 tuli kiri, et homme hommikul kell 10 hakkame viima. See tekitab üllatust, miks nii kiiresti – pole ööpäevagi vahet. Haigla saab ise palju paremini ka ette valmistada äraviimiseks, kui see tõesti on näidustatud.”

„100% on Arkadi Popovil õigus, et haigla vajab desinfitseerimist, puhastamist, me oleme sellega nõus, me ise ka teame seda, aga me saame selle ette võtta siis, kui oleme saanud kogu situatsiooni kontrolli alla,” nentis Laane. „Hetkel me näeme, et suurt haigestumispuhangut pole. Meil on viimase nädala jooksul olnud stabiilseid haigeid sees umbes 56-58, neist enamus vanemaealised, nende transport on ülimalt keeruline. See ei ole niisama lihtne, et täna viin ja homme tulen tagasi. Selle peab väga läbi mõtlema, kas viia ja mida see lõppkokkuvõttes patsiendile annab.”

Laane hinnangul ei muuda üksikute patsientide äraviimine haigla jaoks suurt pilti. „Mis meile suurt leevendust annaks, on Sõmera erihooldekodu. Kui seal juhtub nakkuspuhang ja neid patsiente on vaja hakata ravima, siis meil on väga hea meel, kui need patsiendid saaks ravitud spetsiaalsetes osakondades mandril.”

Sotsiaalminister Tanel Kiik põhjendas haigete ümberpaigutamist sellega, et mandri-Eesti haiglates kokku on umbes sama palju COVID-19 patsiente kui Kuressaare haiglas üksinda. Mandri-Eestis on haiglaid aga 18, enamik neist oluliselt suuremad ja rohkemate tervishoiutöötajate arvuga kui Kuressaare haigla, märkis ta. „Loogiline on tervisesüsteemi koormatust ühtlasemalt jaotada, pakkuda patsientidele, kelle meditsiininäidustus ühest küljest lubab, teisest küljest eeldab ja kel on ka endal soov saada ravi näiteks Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Pärnu haiglas, Ida-Tallinna keskhaiglas, Lääne-Tallinna keskhaiglas, transporti mandrile.” Minister rõhutas, et tervisesüteemis ei tehta aga üldjuhul midagi patsiendi tahte vastu.