"Meie vastulause on, et e-hääletamine on samasugune eelhääletamine nagu ka seaduses sätestatud kirja teel hääletamine või haigetel inimestel kodus hääletamine," ütles justiitsministri nõunik Ülle Madise neljapäeval BNS-ile. "Nende võimaluste kaotamine on vastuolus põhiseadusega," lisas ta.

Tema sõnul on e-valimised igal juhul kooskõlas kehtiva põhiseadusega ja pealegi ei rakendu e-valimised Eesti seaduste kohaselt enne 2005. aastat.

Kaljuvee ütles neljapäeval BNS-ile, et riigikogus heakskiidu saanud kohalike omavalitsuste valimiste seaduse muudatus ei taga sätestatud elektrooniliste valimiste turvalisust ehk isiku identifitseerimiskindlust.

Seadusemuudatuse kohaselt saavad sügisel kohalikel valimistel kandideerida vaid parteide nimekirjadesse kantud isikud või üksikkandidaadid, erakondadevälised valimisliidud on keelatud.

"Kui perekond, kes toetab Jaani, annab oma ID-kaardid pojale, kuid viimane otsustab hääletada teisiti, kuna toetab Peetrit," tõi Kaljuvee näiteks, märkides, et on IT-valdkonnaga tegelenud.

Kaljuvee ei soovinud öelda, mida ta president Arnold Rüütlil teha soovitab, märkides, et seaduse heakskiitmine on viimase otsustada.

"Kuid minu hinnangul saaks elektroonilisi valimisi puudutava klausli vaidlustada, sest see ei taga kõigile võrdseid võimalusi, nagu põhiseadus ette näeb," lausus Kaljuvee. "Kuni tegemist pole biomeetrilise tuvastamisega, siis Eestis on hetkel võimalus pettuseks."

Kuus Eesti erakonda saatsid kolmapäeval Rüütlile pöördumise, milles taotlevad samal põhjusel kohaliku omavalitsuse volikogude valimise seaduse väljakuulutamata jätmist. Erakondade ühisele kirjale kirjutasid alla Eesti Demokraatliku Partei, Eesti Kristliku Rahvapartei, Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei, Vene Erakonna Eestis ja Vene Ühtsuspartei esindajad.

Valimisliitude keelustamise tõttu algatas Loksa volikogu liige Mihkel Tiks Kohalike Valimiste Erakonna (KVE) loomise, kinnitades, et asja vastu on huvi tundnud sajad inimesed.

"Võib öelda, et see seeme kukkus täiesti küpsesse mulda," ütles Tiks Postimehele. "Ei osanudki loota, et nii hästi läheb."

Tiks tegi KVE loomise ettepaneku selle nädala alul. Tema idee põhjustas riigikogus 27. märtsil vastu võetud seadus, mis keelas kodanike ja erakondade valimisliitude osalemise kohalikel valimistel.

Keeld tähendab, et kohalikel valmistel kandideerida soovijad peavad nelja ja poole kuu jooksul mõne parteiga liituma. Eestis on 247 omavalitsust, 120 neist puuduvad parteinimekirjad täiesti.

Kui president seaduse tagasi lükkab, võib see tähendada, et riigikogul pole enam aega seadust muuta, sest kuus kuud enne valimisi peavad olema kõik tingimused seadustega paigas.