Väidetaval meteoriidil napib pealtnägijaid

 (17)
Väidetaval meteoriidil napib pealtnägijaid
AP/Scanpix

Laupäeva õhtul, kui Mustla kandi inimesed on kas kodus või Tünni kõrtsis, käib pauk ja taevas on näha sähvatust. Mis juhtus ja kes tegi?

Mustla asub Viljandimaa ja Valgamaa piiril ning alevik on laiemale avalikkusele vähe tuntud. Korra pääses Mustla küll filmi „Vanad ja kobedad saavad jalad alla”, kuid seal nimetu väikelinnana, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eelmise laupäeva õhtul olid nooremad inimesed ainsas Mustla peokohas Tünni kõrtsis ja vanemad puhkasid kodus, kui korraga tabas Mustlat midagi ennenägematut – pauk! Müstiline pauk, mis rahvasuus paisus üha suuremaks ja suuremaks.

„Mina ei näinud midagi, tütar oli kõrtsis ja tema olevat näinud,” ütleb naisterahvas Mustla toidupoe ees, kus väikepoele omaselt on hinnad kallid ja kaupade realiseerimistähtaeg läheneb lõpule.

„Mina ei näinud ka midagi, aga Õie ütles, et temal oli maja lausa värisenud,” jutustab Eesti Posti rattaga naine, ilmselt kirjakandja, kuid pildile keeldub ta tulemast. „Õie on praegu tööl.”

Päevalehe detektiivid lähevad müsteeriumi lahendama Tünni kõrtsi, kus baaridaam Janet leti taga ootab. „Meil käis siin mürgel, nii et mina ei kuulnud midagi, aga tütar ütles, et tema oli näinud,” vastab pärimisele Janet.

Baari tagumises ruumis piljardit mängivad Teele ja Rene oskavad see-eest juba rohkem öelda. Vähemalt Teele. „Mina nägin jah ja kuulsin, oli selline summutatud heli ja ma alguses mõtlesin, et kevad käes, sest nagu välku lõi,” ütles Teele. Rene tunnistab, et tema ei näinud. Lõpuks on pealtnägija.

Kõige rohkem kuulsust on arvatava meteoriidiga teeninud paarkümmend kilomeetrit Mustlast lõuna pool asuv Torupilli talu, kus tiigijäässe on tekkinud kahtlased ümmargused augud. Ajakirjandus ja meteoriiditeadlased nimetasid need kiirelt meteoriidikraatriteks, mis perepoeg Andruse nüüd naerma ajab. „Kõik on siin käinud, televisioonid ja paar ajalehte,” ütleb Andrus Taul auke näidates. „Need augud tekkisid umbes naistepäeva ajal.”

„Naistepäeva? Aga pauk käis ju laupäeval.” – „Nojah, isa näitas Sakala ajakirjanikule naljakaid auke ja need pandi lehte, kuid sattus samale ajale, mil pauk käis ja meteoriiditeadlased nimetasid nad kohe kraatriteks,” muigab Andrus. „Ühed inimesed arvasid, et tegu võiks olla veel Venemaa tehiskaaslase juppidega ja käisid ühe kraatri servalt radiatsiooniproove võtmas, kuid midagi loomulikult ei leitud.”

Andrus kuulis kahtlast pauku ka ise. „Selline tugev kõmakas oli, natuke nagu äike,” meenutas ta. „Kuid kui need oleksid nii tihedalt tiigile maandunud, siis poleks meie maja ka ilmselt terveks jäänud.” Mis need augud siis põhjustas? „Ei tea, äkki jääsööja bakter,” pakub Andrus naljatledes.


Mustla meteoriit?

• Pealtnägijate sõnul ilmus Viljandimaal Mustla kohal laupäeval hilisõhtul taevasse tulekera, mis see­järel plahvatas ja lendas suure pauguga mitmeks jupiks.

• Rohekas värvus lendamisel viitavat meteoriidile, mis seejärel kuhugi maha kukkus. Päevalehe detektiivipaar tuvastas samaväärse meediamulli plahvatuse, kuid meteoriiditükid jäid leidmata.

• Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale lan­ge­nud meteoorkeha jääk.

• Mete­oor on aga kosmosest Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm nähtuste kompleks. Kui põlemi­se jääk langeb maale, tekibki meteoriit.

• Aastas langeb maale tuhatkond meteoriiti, kraatreid teki­tavaid hiid­meteoriite langeb sajandis um­bes üks.

• Viimati nähti Eestis meteoriiti 2005. aastal Vilsandi lähistel.