Vaid vähesed pühapaigad on kaitse all

Eesti looduslikke pühapaiku ähvardab kinnisvaraarendajate pealetung ja selle teeb lihtsamaks asjaolu, et kaitse all on neist vaid viiendik.

Ajaloolise mälu hoidmiseks on kultuuriministeerium algatanud riikliku pühapaikade arengukava, mille esimeseks ülesandeks on erinevate arhiivide andmed koondada, et siis loodusvaatlustega kindlaks teha, kus on pühapaigad tänaseni säilinud, vahendas ETV24 “Aktuaalset kaamerat”.

Kunagi maarahvale nii olulistest kohtadest nagu hiied, pühapuud, ohvrikivid- ja allikad, on tänasel päeval kaitse all vaid vähesed. TÜ Ajaloo ja arheoloogia instituudi vanemteadur Heiki Valk kinnitas, et kaitse all on vaid viiendik sellest, mis tegelikult võiks arhiivi andmetel olla. “Ülejäänud 4/5 on kas kadunud, hävinud või lihtsalt nii, et mõned kohalikud inimesed teavad, aga see teadmine on üsna ohus, sest ükski inimene pole igavene oma teadmistega,” rääkis Valk.

Pühapaigaks kujunes maarahvale millegi poolest eriliselt silma jäänud koht. Mida nad seal täpselt nägid ja tunnetasid, on täna võimatu teada. Siiski on need erilised kohad avastanud arendajad, kel meeles mõlkumas tulus äriprojekt.

Paraku tähendavad ehitustööd pühapaiga hävimist. Pühapaikade kaitsjad, kelleks tihti on kohalikud elanikud, on asunud vasturünnakule. Nii on pooleli kohtuvaidlused Paluküla hiiemäele suusakeskuse rajamise ja Kunda hiiemäele tuulepargi ehitamise üle. Kunda tuulepargi asjus peaks riigikohus otsuse langetama paari päeva pärast.

Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik ütles, et tegelikult on arendajate eest hiiepaikasid kaitstud ka nõukogude ajal. “Näiteks Muhumaal Aljava külas takistasid külaelanikud maaparandusel ohvrikivide äravedamist ja tänu nende julgusele ja otsustuskindlusele seisab see kivi seal tänaseni,” tõdes Kaasik.