Vahur Kraft: Eesti krooni vaim jääb meie kohale heljuma
„Eesti krooni vaim või fluidum jääb meie kohale heljuma,“ sõnas Kraft. „Kaugel kosmoses või teistes sfäärides või süsteemides.“
Ta märkis, et tal ei ole matusemeeleolu. „On selline hea tunne, et me oleme asjaga hästi hakkama saanud,“ lausus ta.
Kraft lisas, et kroon ei kao kuhugi, sest Eesti Pank vahetab kroonid eurode vastu limiteerimata aja jooksul sama kursiga, millega homsest eurole üle minnakse.
„Isegi kui saja aasta pärast keegi leiab madratsi seest või korstna lõõrist eesti kroone, siis Eesti Pank vahetab need kõik ümber,“ kinnitas Kraft.
Emotsionaalselt on kahju
Kui Eesti kroon oleks ainuke kodaniku kokkupuutepunkt riigiga, siis oleks küll midagi valesti, hindas Kraft. Raha on tema sõnul üks instrument riikluse ja majanduse asjaajamises.
„Kui muud asjad on korrast ära, ega siis rahatäht üksi ei aita,“ sõnas ta. „Emotsionaalselt kindlasti on kahju, et me jääme tuttavast rahast ilma.“
Kroon on Eestis käibel olnud 18 aastat. Ta oletas, et ka teised rahvad, kes on oma valuutalt eurole üle läinud, tundsid samuti oma rahast puudust.
„Eurotsooni liikmesriigina oleme lõplikult integreerunud Euroopa Liiduga, sest rahaliit on viimane tase kogu Euroopa Liidu ideest,“ rääkis Kraft. „See on normaalne, et krooni asendab Euroopa Liidu raha. Selle sammuga me astume uuele kõrgemale tasemele.“
Eurotsoon ei lagune
Krafti sõnul on normaalne, et majandus käib tõusude ja mõõnadega, nii on see olnud ka ilma eurota riikides ja dollari majandusruumis.
„Kreenis me kohe kindlasti ei ole,“ sõnas Kraft, kelle sõnul ootab laiemas mõttes kogu majandusruumi ees uus etapp, kus me ei saa enam nii palju kulutada.
Krafti hinnangul eurotsoon koost ei lagune, sest ühtseid väärtusi on rohkem. Mis samal ajal ei tähenda seda, et erinevad riigid ei peaks oma majandusliku ja rahaduslikku keskkonda üle vaatama.
„Ka meie jaoks, kui kroon tuli, me saime aru, et väga oluline on just eelarvepoliitika, mida me oleme suutnud hoida õigel rajal,“ lisas Kraft.
