Kaitsevägi arendab soomusmanöövervõimet vastavalt plaanidele ning loomulikult on eesmärgiks see üheks hetkeks viia tasemeni, kus tankid troonivad selle võime eesotsas. Tänu Ukraina kriisile, võib tankipataljoni eelpaigutus jõuda Eestisse tunduvalt varem, kui me ise suudame tanke osta ja hooldada.

Jalaväe lahingumasin on loogiline ja ratsionaalne käik, et ratassoomukitelt astuda edasi samm tervikliku soomusmanöövervõimeni, mida ka Eesti suudab endale majanduslikult hankida.

Jalaväe lahingumasin on süsteemina kergemini õpetatav, kuid samas piisavalt keerukas, et olla hüppelauaks tankide kui süsteemi kasutuselevõtuks. Lahingumasinal on palju eeliseid, mida saab kiires manööversõjas kasutada: kiirus, manöövervõime ja sobilikkus ka meie maastikule, mida muide tankide puhul ei ole.

Tankid sobivad väga hästi stepi või kõrbelahingusse, kuid meie soodes ja metsades pole nende efektiivsus kõige kõrgem ja väikesed tankitõrjeüksused, ehk jalaväelased, suudavad neid üsna efektiivselt kahjutuks teha.

Taktikaliselt on lahingumasinal piisav tulejõud nii vastase tankide kui ka soomukite vastu ja ta suudab transportida kõige tähtsamat osist ehk jalaväelast lahinguväljale. Esimese käiguna peame me ostma just lahingmasinad, et neid siis hiljem kas ise või liitlaste abil täiendada.

Kui praegu ostetaks tankid, siis ei ole meil tankide kõrvale midagi panna. Hetkel kasutuses olevad ratassoomukid ei suuda liikuda tankiga kaasa ja jätavad sellest tulenevalt tankid ilma jalaväe toetusest.

Leo Kunnas peaks siiski teadma, et enne kui jalaväelase jalg ei ole hõivatud pinda puudutanud, ei ole see tema kontrolli all. On kurb tõdeda, et kolonelleitnant näeb meie vastaseid meid ründamas vaid tankidega. Kui tekib selline lihtne, ehk ühese ründe moment, siis saame me nendega üsna hõlpsasti hakkama. Palju suurem oht on vastase jalavägi koos lahingumasinate ja tankidega.

Me kõik soovime oma ideaalis raskemanöövervõimet, kuid tänane kaitsevägi ei saa nõuda piirideta finantse meie inimestelt, see ei ole õiglane. Seetõttu pean ma reservkolonelleitnandi seisukohta hindama kahjuks poliitiliseks retoorikaks, mis on üsna kaugel meie majanduse ja riigi võimest panustada riigikaitsesse rahu ajal.