Vahtre: tasuta kõrgharidus pole kõigile, kes ülikooli kõndida suudavad

Isamaa ja Res Publica Liidu liige Lauri Vahtre kaitseb erakonna valimislubadust õppemaksuta kõrgharidusest, öeldes, et kõik prognoosid osutavad riigieelarve mahu suurenemisele, mis võimaldab valimislubadust täita.

Kriitikud arvavad, et tasuta kõrghariduse idee on suurepärane, kuid suure kulukuse tõttu teostamatu.

"Jah, tasuta kõrgharidus neelab raha, kuid hakkab seda ka hiljem tagasi andma," ütles Vahtre. "Jah, idee ellurakendamisest kuni viljade valmimiseni kulub aega, senikaua on tarvis see raha, umbes 40 miljonit eurot aastas, „leida“."

Vahtre lisas repliigi korras, et keeleliselt on raha kohta vale öelda "leidma", sest raha ei leita, vaid teenitakse. Ka sõna „tasuta“ ei meeldis talle kõrghariduse kontekstis, eelistades kõneleda edaspidi õppemaksuta kõrgharidusest.

"Kuid meie eelarve maht suureneb, sellele osutavad kõik prognoosid, ja õppemaksuta kõrgharidus lihtsalt mahub eelarve võimalustesse ära," kõneles Vahtre. "Juhul muidugi, kui me tahame teda sinna mahutada."

Eriti veider on õppemakusta kriitikute poolt aga vastandada töötust ja kõrgharidust selle loogika alusel, et kuna meil on nii palju töötuid, siis me kõrgharidusele lisaraha anda justkui ei tohiks.

Kõrgharidus toimib töötuse vähendajana

Vahtre soovitas kriitikutel tutvuda statistikaga ja lugeda sellest välja, et õppemaksuta kõrgharidus toimib töötuse vähendajana.

"Kindlasti ei päästa see iga töötut, kuid suure osa küll, kusjuures just selle osa, kes muidu satuksid alajaotusse nimega „raisatud anded“," rääkis ta.

"Õppemaksuta kõrgharidust ei kavatseta anda sugugi kõigile, kes omal jalal ülikooli oskavad tulla," selgitas Vahtre. "See on mõeldud neile, kes on kõrghariduseks esiteks võimelised ja teiseks oskavad ning tahavad sellega midagi peale hakata."

"Väikese rahvana peame püüdlema selle poole, et ükski anne raisku ei läheks, sõltumata andeka nooruki vanemate rahakoti paksusest," oli Vahtre kindel seisukoht.

Viimane eesmärk on tema sõnul ühtaegu ülev ja ratsionaalne. "Koguni sel määral, et selle vastu virisemine jätab virisejast – kuidas nüüd öeldagi? – pehmelt öeldes keskpärase mulje," sõnas ajaloolane. Ta meenutas klassikaks saanud lausejuppe nagu „õieti põlegi teist…“ või „kärss kärnas ja maa külmand…“

"Ei maksa olla arg ning halvustada õilsat ja õiget üritust puhtalt ebalusest," lausus ta.

Vahtre sõnul on veider, et kriitikud asuvad usinalt raha lugema just IRLi ettepanekute juures, laskmata end rahamuredest häirida Keskerakonna või sotside lapsikute, utoopiliste lubaduste puhul.