Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonilepingu projektis on punkt, mille kohaselt hakkab kaksikliit otsima võimalusi venekeelse gümnaasiumihariduse andmiseks ka pärast 2007. aastat.

“Mul jättis süda löögi vahele, kui ma sellest kuulsin,” ütles Vahtre neljapäeval BNS-ile. “Meie halvad aimdused, et Keskerakond soovib keelenõudeid lihtsustada, hakkavad täide minema. Nad plaanivad rahvuslikku reetmist, teiste sõnadega seda väljendada ei saa,” lisas Vahtre.

Vahtre sõnul on riigikogu otsus lõpetada venekeelse gümnaasiumihariduse andmine Eestis alates 2007. aastast samm, mis tagaks lõplikult eesti keele staatuse riigikeelena.

“Kusjuures see oli väga leebel moel tehtud otsus,” sõnas Vahtre. “Kuid nüüd kumab uue koalitsiooni kavast läbi soov sätestada vene keel teise riigikeelena.”

Lauri Vahtre sõnul loodab ta, et Reformierakond ei sõlmi sellistel tingimustel koalitsioonilepingut ega tee keelepoliitikas Keskerakonnale järeleandmisi.

“Ma loodan, et Reformierakond sellist järeleandmist ei tee, sest see oleks lõppkokkuvõttes parem Reformierakonnale ja muidugi Eesti riigile ja rahvale,” ütles Vahtre.

Neljapäeval oli riigikogus teisel lugemisel Keskerakonna poliitikute algatatud seaduseelnõu, mille kohaselt oleksid gümnaasiumid pärast 2007. aastat eestikeelsed, kuid seadus võimaldaks vajadusel neis siiski vene õppekeelega klasse.

Vahtre ütles, et Keskerakond on juba aastaid üritanud keelepoliitikat leevendada.

Isamaaliidu fraktsiooni esimees Tiit Sinissaar on varem BNS-ile öelnud, et Isamaaliit näeb uues Keskerakonna ja Reformierakonna loodavas valitsuses ohtu Eesti senisele keele- ja kodakondsuspoliitikale.

“Me näeme Keskerakonna poliitikute senist tegevust arvestades ohtu, et uus valitsus võib leevendada seniseid keele- ja kodakondsusnõudeid,” ütles Sinissaar esmaspäeval BNS-ile. “Keskerakonna poliitikud on üritanud järjekindlalt keelepoliitikat leevendada. Ei maksa unustada, et Keskerakonna ümber tiirlevad ka sellised vene parteid nagu Eestimaa Ühendatud Rahvapartei ja Vene Balti Erakond Eestis,” lisas ta.