Vähiravifondi "Kingitud elu" annetati kahe aastaga ligi miljon eurot

 (4)
SDE valimispidu
"Kingitud elu" fondi annetuskast. Foto: Ilmar Saabas

Vähiravifond „Kingitud elu“ sai kahe-aastaseks. Selle aja jooksul on „Kingitud elu“ kasvanud Eesti suurimaks heategevusfondiks, aidatud rohkem kui 75 eestimaalast vanuses 20–83, kogutud on ligi miljon eurot.

Fondi sünnipäeval sõna võtnud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles, et ühegi riigi ravikindlustusvahendid pole piisavad ning need ei jõua kunagi järele ravimitööstuse innovaatilistele lahendustele.
"Selles kontekstis on mul erakordselt hea meel, et viimastel aastatel on Eestis tekkinud mitmeid heategevuslikke algatusi - „Kingitud elu” on olnud üks väljapaistvamaid ja edukamaid. See on viidanud teatud ravikindlustussüsteemide kitsaskohtadele ning ühtlasi olnud suunatud nende probleemide lahendamisele. Olen tänulik fondile, tänu kellele reaalsed inimesed on reaalset abi saanud," ütles Ossinovski.

„Oleme kogu meditsiini keskmesse tõstnud inimese, kes on haige ja vajab väga individuaalset lähenemist, kaasaarvatud igal ravietapil vajadusel uusi lahendusi ravis,“ ütles vähiravifondi „Kingitud elu“ nõukogu liige dr Hele Everaus. „See ongi kaasaegse meditsiini keskne lähenemine. Me ei saa juba ammu lähtuda nn keskmistest, vaid peame mõtlema igale inimesele individuaalselt, sest tema elu on temale 100 protsenti või mitte üldse.“

„Kui me kaks aastat tagasi fondi asutasime, ei osanud ma kuidagi arvata, et me suudame aidata niivõrd paljusid inimesi niivõrd suurte summadega. Sisuliselt võib öelda, et iga eestlane on annetanud vähihaigetele 1 euro – miljon on koos, täpsemalt välja jagatud," ütles "Kingitud elu" asutajaliige Janek Mäggi. "Ühena kahest elusolevast asutajaliikmest tajun, et me võiksime ühiskonnana olla oluliselt rohkem avatud uutele algatustele – kui meil on probleem, pole mõtet loota, et poliitikud on esimene võimalus. Parem teeme ise ära."

Seotud lood:

Fondi asutajaliige ja juhataja Toivo Tänavsuu lisas, et "Kingitud elu" on ravinud lisaks haigetele ka Eesti ühiskonda. "Iga annetaja on muutunud tervemaks ja paremaks inimeseks, selles mõttes oleme ravinud ka terveid. Samuti oleme ravinud Eesti poliitikuid ning isegi Haigekassat."

Fondi tunnustas ka Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross, kelle kinnitusel on vähiravi võimaluste avardamine olnud ka üks ravikindlustuse prioriteete. Ometi ei ulatu tervisekindlustuse abikäsi kõigi ravivajadusteni.

"Vähiravi valdkond on väga kiirelt arenev ning uusi ravimeid töötatakse välja pidevalt. Samas teame hästi, et eksperimentaalse uue meetodi või ravimi saamine standardiks nõuab aega, mis on eelduseks, et haigekassa saaks ravi rahastamist kaaluda. Siinkohal on vähiravifondil olnud kõigi Eesti heategevusse panustavate inimeste toel võimalus pakkuda riiklikule solidaarsele ravikindlustusele lisaks täiendavaid võimalusi. Fond väärib samuti suurt tunnustust oma lühikese tegutsemisaja jooksul tänu oma aktiivsusele ja pühendumusele saavutatud olulise avaliku kõlapinna eest," ütles Tanel Ross.

Fondi sünnipäeval tutvustas uuringufirma Saar Poll üleriigilist arvamusküsitlust, millest selgus, et inimesed ei anneta raha heategevuseks mitte sissetuleku suuruse, vaid haridustaseme järgi.

„Uuringu tulemused näitavad, et 41 protsenti Eesti elanikest on isiklikult viimase 12 kuu jooksul teinud mõne heategevusliku annetuse. Huvitav tulemus on see, et sissetuleku tase ei avalda väga suurt mõju sellele, kas inimesed on annetanud raha heategevuseks või mitte,“ rääkis Saar Polli uuringujuht Andres Viia. „Selge seos tuleb esile aga vastajate haridustaseme ja annetamise vahel: mida kõrgem haridus, seda meelsamini ka annetatakse. Alla keskharidusega inimestest iga neljas on valmis annetama, samas kui kõrgharidusega elanikest iga teine.“

Uuringust selgus, et enamik inimesi pooldab heategevuslike annetuste kogumist vähihaigete toetuseks, sh on vähihaigete laste heaks annetuste kogumise toetuse protsent on ülikõrge – 90 protsenti ning täiskasvanute puhul 86 protsenti. Samas on valmisolek oma isikliku rahaga panustamiseks siiski märksa madalam. Kõige enam on Eesti inimesed valmis oma rahaga toetama just vähihaigeid lapsi – iga teine Eesti inimene (55 protsenti vastanutest) on valmis seda tegema.

Vähiravifond „Kingitud elu” on kahe aastaga plahvatuslikult arenenud heategevusfond, mis on kinkinud viimase õlekõrre, lootuse ja täisväärtuslikku elulisa enam kui 75 eestimaalasele (vanuses 20-83), kelle jaoks Haigekassa vahendeid ei jätku. Seejuures on „Kingitud elu” saanud seni aidata absoluutselt kõiki, kes on fondi poole pöördunud ja kuuluvad fondi sihtgruppi – nn mittekulutõhusate vähihaigete hulka.

Veebruaris 2014 nullist alustanud fond on kasvanud Eesti suurimaks heategevusfondiks, kogunud kokku ligi miljon eurot annetusi ning panustanud vähiravisse üle 600 000 euro eraraha.