Eile toimus Tallinnas vähiravifondi „Kingitud elu” konverents „Pahategevus tõmbab rohkem kui heategevus. Kuidas muuta ühiskond omakasupüüdlikust kaasaelavaks?”, kus arutleti heategevuse, kulutõhususe, meditsiini ning tervishoiu teemadel.
Konverentsil said sõna Siim Kallas, Mart Kadastik, Karl Martin Sinijärv, Indrek Kasela, Jaan Puusaag jt. Meditsiinist rääkisid noore teadlase preemia laureaat Lili Milani, onkoloog Heli Everaus ja toitumisspetsialist Adik Levin.
Päeva lõpetas poliitikute debatt, kus Margus Tsahkna, Artur Talvik, Viktor Vassiljev, Eiki Nestor ning Liina Kersna arutlesid teemal „Maksa või sure! Kui kaugele peaks ulatuma solidaarne abikäsi? Kas enne hülgavad liberaalid abivajajad või ajavad sotsid riigi pankrotti?”
Debatis keskenduti personaalmeditsiini võimalikkuse küsimusele – diskuteeriti, kas inimesekeskne meditsiin muudaks ka inimese enda tervisekäitumist ning leiti, et personaalne tervisekonto annaks võimaluse siduda raha inimesega. Kõigi debatis osalenute meelest oli oluline, et riik toetaks ennetustegevust nii meditsiini, tööandja kui ka töötaja seisukohast.
„Kui omaosaluse protsent tõuseb, siis teenus muutub ebaefektiivseks. Küsimus ei ole vaid maailmavaates, vaid selles, kui efektiivselt tervishoid on korraldatud,” ütles riigikogu esimees Eiki Nestor.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna leidis, et raha pealekallamine tervishoiusüsteemi ei ole lahendus. „Efektiivistamise tulemusel langes kõvasti erameditsiini kvaliteet. Meil on vaja, et raha liiguks kaasa patsiendiga, see tähendab, et süsteemil peab olema huvi inimese ravimise vastu. Süsteemi peab muutma nii, et inimene on selle keskel.”
„Meil ei ole korralikku majandust, me kulutame ebaefektiivsele tervishoiule, tervishoiu eest ei vastuta hetkel mitte keegi,” sõnas riigikogu liige Viktor Vassiljev. “Aga sinna, kus on auk, tulebki ühistegevus – heategevus, vähiravifond. Meil on lootust, et läheb paremaks.”
„Meie fondi põhieesmärk on see, et meid ei oleks vaja. Et ravimid oleks nii odavad, et kõik inimesed saaksid need kätte. Et me oleksime piisavalt rikkaid vajaminevate ravimite ostmiseks. Et ravimeid polekski vaja. Nii see aga paraku pole,” sõnas vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu kokkuvõtteks. “Pangakontolt nähtavad numbrid näitavad, et eestimaalased aitavad ja annetavad väga lahkesti.”
„Hetkeseisuga on “Kingitud elu” kassa teoreetiliselt tühi – kui maksaksime täna välja kõik planeeritud toetused, jääks meile tühi pangaarve,” ütles Toivo Tänavsuu. „Aga tean, et veel selle aastanumbri sees korjame kümneid tuhandeid eurosid ja toetame paljusid.”
SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud Elu“ (www.kingitudelu.ee) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele tehtud annetustest.
Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik ja tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja ja psühholoog Rita Rätsepp ja suhtekorraldaja Janek Mäggi.
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
