Vahipataljon tähistab 83. aastapäeva
Vahipataljoni aastapäeva tähistamine algas teisipäeval kell 11.00 piduliku rivistusega väeosas. Rivistusel peeti meeles kõiki eeskujulikult teeninud ajateenijaid, teatas kaitseväe peastaap.
"Vahipataljon meenutab tänasel päeval kõiki neid, kes võitlesid Vabadussõjas. Vahipataljon meenutab tänuga ka kõiki Eesti lipu all võidelnud sõdureid, allohvitsere ja ohvitsere. Olgem oma eelkäijate väärtuste kandjad - järgime Presidendi Kaardiväe parimaid traditsioone. Oleme eeskujulikud sõdurid nii igapäevases teenistuses, sportlikes saavutustes kui väljaõppes," ütles aastapäeva kõnes Vahipataljoni ülem major Toomas Väli.
Peonädal jätkub reede hommikul kaadrikaitseväelaste ja ajateenijate meeskondliku laskevõistlusega Kaitseliidu Männiku lasketiirus. Võistlusel selgitatakse välja parimad laskjad püstolist Heckler&Koch USP ja poolautomaatsest vintpüssist M-14.
Vahipataljoni kutsutakse ka Presidendi Kaardiväeks, siis on seetõttu välja kujunenud pikaajaline traditsioon pataljoni aastapäeval meenutada riigikaitse kõrgemaid juhte, kelle teenistuses pataljoni auvahtkond on olnud. Seoses sellega toimub reedel algusega kell 14.30 Metsakalmistul pidulik pärja asetamine President Lennart Meri hauale.
Pidunädal kulmineerub reede õhtul pataljoniülema major Toomas Väli piduliku vastuvõtuga, kus antakse üle väeosa teenetemärgid. Samuti autasustatakse aukirjade ja meenetega tublimaid kaitseväelasi ja riigiteenistujaid.
Põhja kaitseringkonna Vahipataljonis teenib hetkel 470 ajateenijat ning ligi 50 kaadrikaitseväelast.
Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige linnalahingu ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.
Vahipataljon loodi ametlikult 1919. aasta 9. jaanuaril Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga samuti ka matuse-, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel. Sealhulgas tagati ka Eesti täidesaatva võimu ning riigivanema ja presidendi Kadrioru lossi auvahtkonna funktsioon.
