"Raivo Küüdil on sisejulgeoleku valdkonnas suured teadmised ja kogemused ning minu hinnangul peaks ta kindlasti pärast (PPA) juhi kohalt lahkumist selles valdkonnas jätkama," ütles Vaher BNS-ile.

Siseministri sõnul ei ole praegu veel selge, millisel moel võiks Raivo Küüt pärast oma kohalt lahkumist Eesti sisejulgeoleku valdkonnale abiks olla.

28. veebruaril PPA peadirektori ametist lahkuv Raivo Küüt on ka ise avaldanud valmisolekut jätkata tööd sisejulgeoleku valdkonnas. "Minu eriala on jätkuvalt siseturvalisus ning olen sellele panustanud suure osa oma elust ja karjäärist. Minu kindel soov ja tahtmine on selles valdkonnas kaasa lüüa ja ma arvan, et minu kogemustest ja teadmistest on sellele valdkonnale kasu," ütles Küüt mullu novembris BNS-ile.

Raivo Küüt esitas mullu 12. novembril taatlemata mõõteseadmetega määratud trahvide skandaali tõttu tagasiastumisavalduse. Valitsus otsustas vabastada Küüdi ametist alates 28. veebruarist.

Sama skandaali tõttu Ida prefekti kohalt mullu 8. novembril tagasi astunud Aldis Alus sai 18. novembril politsei- ja piirivalveameti administratsiooni finantsbüroo juhtimisarvestuse talituse politseinõunikuks.

Ida prefektuuri liiklustalitus määras mullu 178 inimesele taatlemata kiirusemõõtja andmete põhjal ebaseadusliku trahvi, mille politsei- ja piirivalveameti juhid alates peadirektor Raivo Küüdist teadlikult maha vaikisid. Siseministeeriumi teatel kasutasid Ida prefektuuri politseinikud lisaks kahel juhul raskeveokite tegeliku massi kontrollimiseks nõuetekohaselt taatlemata kaalusid.

Viru ringkonnaprokuratuur alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku ametialase võltsimise paragrahvi järgi. Kohtus süüdimõistmisel võib sellise teo eest määrata rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Skandaali tõttu on kaotanud või kaotamas ameti politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt, Ida prefekt Aldis Alus, Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juht Tarmo Tammiste ja Ida prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juht Alvar Ottokar.