Vägivaldse vanema hooldusõigust tahetakse piirata

Eesti naisteühenduste ümarlaud ja naiste varjupaikade liit soovitavad justiits- ja sotsiaalministeeriumil lisada perekonnaseadusesse tingimus, et perevägivalla tõttu lahutanud vanemate vahel lapse hooldusõigust jagades arvestataks ka seda, kui üks osapool on vägivalda tarvitanud.

„Saatsime ettepanku, et välistada laste elukoha määramisel olukordi, kus vägivald jätkub pärast lahutust,” selgitas ümarlaua eestkõneleja Eha Reitelmann Eesti Päevalehele.

Kuidas aga määratletakse lapsevastane vägivald ning kas see, kui laps näeb korduvalt pealt, et üks vanem peksab teist, pole mitte psühholoogiline vägivald lapse vastu?

„Jah, see on psühholoogiline vägivald,” vastas sotsiaalministeeriumi lastekaitsespetsialist Anniki Tikerpuu. „Lapsel on eraldi õigus oma mõlemale vanemale, aga kui üks vanem tarvitab teise kallal vägivalda, siis võib olla põhjust seda õigust piirata.”

Tikerpuu rõhutas ka, et iga juhtumit on vaja spetsialistide poolt hinnata: „Kui selgub, et inimese vägivaldsed harjumused ohustavad last, siis on selge, et lapsel ei ole hea selles keskkonnas viibida.”

Harju maakohtu esimees Helve Särgava nõustub, et seadusega võiks selgelt paika panna: kui isa on lapse vastu vägivalda kasutanud, siis seda tuleks hooldusõiguse määramisel arvestada: „Kui mees kasutab aga vägivalda ema suhtes, siis see on üks tõendite liik.”

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Online'is