Vaesemate omavalitsuste hulka kuuluv Maardu linn tõstis meeri palka
Maardu linnavolikogu liige Nikolai Degtjarenko peab palgatõusu 2850 euro pealt 3140 eurole absurdseks. Kuigi Maardus on Muuga sadam ning linn asub Harjumaal, mis on statistiliselt rikkaim maakond Eestis, kuulub Maardu viie Eesti vaeseima omavalitsuse hulka. “See olukord on ebanormaalne ja pole tingitud vaid ebakompetentsest linnajuhtimisest, vaid ka kuritegevusele kalduvast olukorrast linna juhtkonnas,” põrutas Degtjarenko.
Tema hinnangul lokkab Maardus onupojapoliitika. Riigikontroll uuris 2015-2016 aastatel erinevates kohalikes omavalitsustes toimunud tehinguid ja leidis, et ka Maardus on korruptsiooniga probleeme. Näiteks märkis audit, et linna bussipeatuste korrashoiuteenust pakkus Maardus ettevõte, mille omanik ja juhatuse liige oli perekondlikult seotud töötajaga, kes oli tegi osaühingus Maardu Linnavarahooldus järelevalvet lepingu täitmise üle.
Arvestades, kui lähedalt tundsid inimesed üksteist, pidi järelevalvet teinud töötajale olema teada, kes on korrashoiuteenust pakkuva ettevõtte taga. Audiitor oleks auditi andmetel pidanud huvide konflikti teadvustama ja tegevustest selle ettevõttega seoses hoiduma. Lisaks sai aktsiaselts Maardu Vesi juhatuse liige kasutada ametiautot erasõitudeks, aga auto pealt tasuti iga kuu erisoodustusmakse.
Degtjarenko väitel pole kohalikud olukorraga rahul. “Opositsiooni ei rahulda linnavalitsuse selgitus, et palka tuli tõsta, sest kõik teevad seda. Maardu-sugune linn peab kaks korda mõtlema, kuhu oma raha suunab,” sõnas ta.
Avalike suhete osakonna juhataja Jelena Katsuba ütles, et linnapea on teinud tubli tööd, näiteks on Arhipov meelitanud viimase kolme aasta jooksul üle kolme miljoni euro investeeringute linna. Lisaks rajati linna mängu- ja spordiväljakuid, asfalteeriti teid ja tänavavalgustust moderniseeritakse. Degtjarenko väiteid peab Katsuba tugevalt moonutatuks.
"Degtjarenko moonutab tahtlikult fakte ning tema väited kuritegevusele kalduvast olukorrast ületavad hea tava piirid ning ei ole muud kui avalik laim. Eesti õigusruumis ei tolereerita laimamist ning see on selgelt õigusvastane," sõnas Katsuba. Ta lsias, et Degtjarenko varasem avalik laimamine ja faktidel mittepõhinev jutt ajendas Maardu linnapead esitama kohtule hagi õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagi on hetkel kohus menetlemisel.
"Degtjarenko mainib riigikontrolli läbiviidud auditit, kuid jätab mainimata fakti, et kuni kevadeni 2016 olid Maardus võimul teised linnapead, kelle juhtimisel leidsid aset aruandes nimetatud faktid," märkis Katsuba.
"Praegune linnajuht Vladimir Arhipov valiti linnapeaks aprillis 2016 ning tema tulekuga algas linna elus ja arengus uus ajajärk. Tema tõi linna viimase kolme aasta jooksul miljoneid eurosid investeeringuid ning esmakordselt üle pikkade aastakümnete hakkas arendama haridusvaldkonda Maardus," selgitas Katsuba. Näiteks renoveeritakse lasteaedu ja koole, Muugale sai ehitatud kaasaegne lasteaed, rajatakse mängu- ja spordiväljakuid, asfalteeritakse teid ja moderniseeritakse tänavavalgustust.
2016. aasta sügisel algatas Arhipov Maardus sisekontrolli eesmärgiga tõhustada kontrollisüsteemide toimimist ja suurendada tegevuse läbipaistvust. "Selle tulemusena pöörati omavalitsuses eriline tähelepanu huvide konfliktide tekkimise ennetamisele ja korrektse asjaajamise tagamisele munitsipaalasutustes. Septembris 2017 nimetas üleeuroopaline uuring Maardu linna kui ühte väiksema korruptsiooniriskiga Eesti omavalitsust, mis korraldab riigihankeid läbipaistvalt ja avalikult," teatas Katsuba. See uuring viidi küll läbi enne riigikontrolli auditit.
"Jääb mulje, et Degrjarenko võitleb tuuleveskitega, mida ta on ise välja mõelnud. Paraku ei too see kasu ei tema endale ega Maardu linnale," märkis Katsuba.
