Vaesed võivad jääda haigla ukse taha

Ravikindlustuseta inimesed võivad ootamatu häda korral jääda haigla ukse taha, sest vältimatu arstiabi andmist kontrollitakse rangemalt ning haiglad ei soovi hakata kindlustuseta inimesi omal kulul ravima.

Lõuna-Eesti Haiglal on haigekassaga tekkinud vaidlus mõne jaanuaris ravitud patsiendi eest esitatud arve üle. Need olid kindlustamata inimesed, kellele osutatud abi nimetas haigla vältimatuks arstiabiks.

Haigekassa hinnangul oli tegemist aga n­ö tavalise arstiabiga, mille kulud katab haigekassa vaid kindlustatute eest, kirjutab Võrumaa Teataja.

Kui vaidluses peaks peale jääma haigekassa, tuleb nende patsientide ravikulud katta haigla enda eelarvest.

Ravikindlustusseaduse järgi on kindlustuseta inimestel õigus saada riigi kulul vältimatut arstiabi. Seda abi antakse olukordades, kus abi andmata jätmine võib seada ohtu inimese elu või tekitada püsiva tervisekahjustuse.

Kuna ravikindlustusseadus annab suure tõlgendusvõimaluse, on mõned arved tekitanud Võrumaa haigla ja haigekassa vahel ebakõla.

Tuleb hakata terasemalt jälgima haiglasse pöördunud kindlustuseta inimest, ütles Lõuna-Eesti Haigla peaarst Arvi Vask Võrumaa Teatajale. Kui on näha, et inimese olukord on mitmeti tõlgendatav, tuleb ta jätta haigla ukse taha või küsida sularaha.

“Me ei saa abi osutada tasuta. Oleme ise raviteenuste madalate hindade pärast liistule tõmmatud,” ütles Vask. Kui on selge, et kindlustamata inimesele antavat abi võib tõlgendada ka tavalise, mitte vältimatu arstiabina, tuleb Vaski sõnul haigel koju tagasi minna.

Üksnes haigele n-ö peale vaatamisega pole Vaski sõnul aga arstil tihti võimalik langetada ühest ja õiget otsust, kas inimene vajab vältimatut abi või mitte.

Eelmisel aastal teenis haigla vältimatu abi osutamise eest 800.000 krooni. “Poole sellest võib vaidlustada,” hindas Vask.

Et seadus jätab vältimatu abi mõiste mitmeti tõlgendatavaks, ütleb ka Haigekassa Kagu osakonna juht Kaljo Poldov. “Tegelikult see väga täpselt paigas pole,” ütles Poldov. Tema sõnul on haiglal aga võimalus haigekassa otsus vaidlustada.

Poldovil on raske hinnata, kas vältimatu arstiabi rahastamine on muutunud rangemalt kontrollitavaks või mitte, sest läbi haigekassa liiguvad need rahad alles esimest aastat.

Eelmisel aastal otsustas maakonnaarst, kas kindlustuseta inimesele antud abi oli vältimatu abi või mitte. “Tegelikult on raske kommenteerida, mida loeti vältimatuks abiks eelmisel aastal,” ütles Poldov. “Väga täpseid juhiseid, mis on ja mis pole vältimatu abi, ei ole.”