Vaesed üksikemad loodavad kohtutäituritele

 (287)
Ema ja laps
Reuters/Scanpix

Lastele elatisraha maksmisest hoidujad on valmis viimase piirini oma õiget elukoha varjama, pugedes kohtutäituri ees isegi vannituppa peitu.

Eesti viiekümne tegutseva kohtutäituri käes on praegu täitmisel ligi 11 000 elatisraha nõuet, kirjutab Postimees.

Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse sõnul teavitab täitur esmalt võlgnikku kirjalikult, sealjuures on tähtis, et maksmisest kõrvalehiilija saab teate isiklikult kätte.

„Sageli osutub see väga raskeks, ka minule on inimesed valetanud, et tema ei ole tegelikult tema, ja oli ka selline juhtum, et mees läks vannituppa peitu. Täituritel on õigus krooniliste võlgnike vallasvara arestida, asusime tema vara hindama ja nii me ta sealt leidsimegi,” sõnas Vilippus.

Kuni ei ole ametlikku elukoharegistrit, on raske inimest leida.

Vaid 20 protsenti naistest saab kohtutäituri kaudu oma lapse elatisraha kätte. „Seda protsenti oleks vaja suurendada,” sõnas riigikogu Res Publica fraktsiooni liige Reet Roos.

Vilippuse sõnul on tema töös umbes pooled juhtumid leidnud positiivse lahenduse. Selle saavutamine aga eeldab pidevat võlgnike tagaajamist. Elatise maksmisest hoidumiseks on levinud ka palga ümbervormistamine miinimumpalgaks ning vara kellegi teise nimele kirjutamine.

„Viimasel juhul on võimalik algatada pankrotimenetlust ja maksmisest hoidujatel tasub mõelda, et võlg ei kao ka siis, kui laps saab 18-aastaseks,” ütles Vilippus.

Ilma tugiisikuta on enamikul üksikvanematel elatisraha vaidlustes raske edu saavutada.

Res Publica juhitud valitsuskoalitsioon lubas järgmisest aastast käivitada riikliku elatisrahafondi üksikvanemate lastele, kui üks vanematest hoidub kuritahtlikult maksmisest kõrvale või ei ole maksevõimeline.

Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul on elatisrahafondi idee põhimõtteliselt hea. Valitsus pole seda teemat siiski koalitsiooninõukogus arutanud.

2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli Eestis 76 787 üksikvanemat, neist ligi 71 000 üksikema.