Vaesed kiruvad haigusraha kärpimist

Haigusraha maksmine alates neljandast päevast käiks eriti valusalt madalapalgaliste rahakoti pihta.

“Kui teeniksin ka 40 000 krooni kuus, oleks mul täiesti ükskõik, kas haigusraha hakatakse maksma teisest, neljandast või kümnendast päevast. Praegu, kui teenin 2600 krooni kuus, lööks Ansipi idee rahakoti pihta väga valusasti,” on räägib SL Õhtulehele lasteaias õpetaja abina töötav naine.

“Juba praegu ei taha inimesed arsti juurde tulla ja haiguslehte saada,” nendib Liivalaia Perearstide perearst Ene Kardaše. “ Tullakse viimasel hetkel, kui haigus on juba tüsistused tekitanud. Või minnakse tööle poolhaigena ning varsti ollakse uuesti arsti juures tagasi. Mis siis veel saaks, kui alles neljandast päevast hüvitist hakataks maksma, ei kujuta üldse ette.”

Haigekassa pressiesindaja Anne Osvet on öelnud, et suurvõistluste ajal on tööandjad palunud haigekassal töötaja võetud haiguslehe põhjendatust kontrollida.

Osvetil ei osanud aga ajalehele ühtki ettevõtet nimetada, sest need kolm-neli korda, mil firmajuht on neile helistanud, pole ta end kordagi tutvustatud.

“Haiguslehtede väljastamine on aastaajaline. Suvel on nende võtmine väike, mistõttu pole võimalik eristada ka näiteks olümpiamängude ajal võetud haiguslehtede hüppelist kasvu,” jääb Osvet üldsõnaliseks.

Pressiesindaja lisab, et raha nappus oli ette teada, kui kirjutati alla liiga suuri kohustusi võttev tervishoiutöötajate palgakokkulepe.

“Haigekassa juhtide hoiatusi ei võetud kuulda. Oli vaja kiiret ja populistlikku otsust. Nüüd oleme fakti ees, et ca 300 miljonit krooni on selle aasta eelarves miinust,” ütleb Osvet.