Vaene Toomas Hendrik Ilves. Mitte ainult viis, vaid tervelt kümme aastat soovimatul ametipostil

Teame, et esimene ametiaeg sai võetud vastu raske südamega näruse palga ja vähese võimutäiuse tõttu. Aga et ka teine viisaastak tuli mõru maiguga kurgust alla neelata - see on uus info.

8 aastat tagasi selgus maailma raputanud Wikileaks’i dokumendilekkest, et Kadrioru lossis resideeruva riigipea väike kuutasu ja võrdlemisi ebaoluline poliitiline roll polnud 2006. aastal ametisse astunud Toomas Hendrik Ilvese jaoks just eriti ligitõmbav kombinatsioon.

2011. aastal lekkinud Ameerika Ühendriikide saatkonna failides on dokumenteeritud Toomas Hendrik Ilvese lause USA saadikule 2006. aastal, mil kandideeris esmakordselt presidendiks: “Nii, arvan, et te tahate teada, miks ma seda ametit tahan. Nojah, ma ei tahagi seda.” Eesti presidendiks ajendas teda tollal kandideerima sõna otseses mõttes põlgus Arnold Rüütli vastu.

Nüüd, kolm aastaringi pärast Ilvese teise ametiaja lõppemist, hõljub pinnale teadmine, et ega ka teisele ametiajale just eriti entusiastlikult vastu ei astutud.

Tegin seda viis aastat ja ma ei tahtnud tegelikult jätkata, aga uus oponent oli keegi, kes oli niivõrd… noh, oleks olnud sedavõrd kahetsusväärne valik, et mul tuli uuesti kandideerida," viitas Ilves asjaoludele, mis ajendasid teda teistkordselt presidendiks kandideerima.

USA portaalile Lifehacker intervjuu andnud ekspresident väljendas artiklis kahekordset südame tahtele vastuminekut: “2006. aastal tulid minu juurde konservatiivid, liberaalid ja sotsiaaldemokraadid, kes kõik ütlesid, et neile meeldiks, kui ma kandideeriks presidendiks. Mina ütlesin: “Ma ei taha olla president.” Nemad vastu: “Ära karda, sa ei võida nii või naa. Meil on lihtsalt vaja kedagi piisavalt populaarset, kes seisaks ametisoleva presidendi vastu usutaval moel.” Ja siis osutusin valituks. Tegin seda viis aastat ja ma ei tahtnud tegelikult jätkata, aga uus oponent [Indrek Tarand - toim] oli keegi, kes oli niivõrd… noh, oleks olnud sedavõrd kahetsusväärne valik, et mul tuli uuesti kandideerida. Võitsin taas, olin president kuni 2016. aastani.”

Nagu näha, on Ilves käitunud oma karjääri jooksul tõelise riigimehena: ambitsioonid ja majanduslik heaolu on Eestit teenides jäetud kõrvale mitmel korral. Seda mitte pelgalt meie riigi presidendi kohuseid täites, vaid ka vastiseseisvunud Eesti heaks USA-s diplomaadina töötades ning hiljem välisministri kohuseid täites.

Intervjueerija vihjavale küsimusele, mille kohaselt võiks Ilves kandideerida kolmandat ametiaega pidavaks presidendiks, andis endine president resoluutse vastulause: "No f*****g way," ehk "Ei mingil kuradima juhul."