Vabatahtlikud päästsid sel kevadel 10 113 kahepaikse elu

 (5)
konnad maanteel
Foto: Andres Putting

Sellel kevadel päästsid vabatahtlikud konnatalgute käigus 10 113 pulmapaikadesse teel olnud kahepaikse elu. Viiendat aastat toimunud konnapääste aktsiooni „Konnad teel(t)“ jooksul toimus 18 konnatalgut üle terve Eesti ning vabatahtlikud käisid talgutel 360 korda.

Selleaastane konnade kevadränne oli täis ootamatusi ning aprillis olnud külmad ööd ei olnud konnadele sigimispaikadesse liikumiseks üldse sobivad. „Tänavune konnaränne oli täis üllatusi. Mõnes talgukohas oli konni tavapärasest hulga rohkem, mõnes palju vähem, kuid võib öelda, et kevad ei olnud konnadele rändamiseks üldse meelepärane,“ võttis konnarände hooaja kokku projekti „Konnad teel(t)“ koordinaator Kristiina Kübarsepp.

„Võimalik, et pikalt lumevaene talv ning külmad kevadööd tegid kahepaiksete eluolu meile teadaolevates suurtes rändepaikades keeruliseks. Nt Leie ja Oiu vahelisel teelõigul on tavaliselt ligi 4000 konna, sel aastal vaid 1000,“ selgitas Kübarsepp. Erilisteks üllatajateks sellel aastal olid ühed esimestena teele asunud linnakonnad Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangu tänaval, kus mõlemas sai üle tee aidatud rekordarv kahepaikseid.

Vaatamata sellele, et tänavu konnad paljudes rändekohtades massiliselt sigimispaikadesse ei läinud, olid kannatlikud vabatahtlikud õhtuti visad rändepaikade ülevaatajad. Talgukohti käidi pidevalt kontrollimas ega konnad teele pole asunud. „Suur ja sügav kummardus kõigile vabatahtlikele, kes vaatamata väga tilkuvale ja pikale veninud konnarändele ikkagi vapralt vastu pidasid,“ kiidab konnatalgulisi Kristiina Kübarsepp. „Ka rändekohtadest anti meile endiselt kohe teada ja rõõm on tõdeda, et loodusest hoolivaid inimesi meie ümber on palju,“ lisas ta. Eestimaa Looduse Fond tänab kõiki, kes kahepaikseid konnatalgutel abistasid või rändavatest kahepaiksetest infot jagasid.

Seotud lood:

Kokku oli vabatahtlikke talgujuhte 35, talgukohti 18. Valmidus konnadele appi tõtata oli veel kaheksas algukohas, kuid sel aastal seal rännet ei toimunud. Konnarändel oli kolm suuremat lainet, mis toimusid vahemikus 5. aprillist 2. maini. Kõige suurem oli ränne Tartus Ihastes, kus päästeti 2482 konna, ja Tallinnas Astangu tänaval, kus aidati üle tee 2266 kahepaikset. Järgnesid Porkuni, Leie-Oiu, Tapa ja Kuremäe talgukohad. Viie aastaga on kokku päästetud juba üle 73 000 kahepaikse.

Peale konnatalgute toimus sel aastal ka joonistusvõistlus, kuhu esitati 379 konnapilti, mis väga lustakalt ja mänguliselt annavad edasi konnade värvikirevat maailma. „Konnad teel(t)“ meeskond tunnustab kõiki noori konnakunstnikke ja nende juhendajaid. Võistluse parimaid töid näeb Facebookis.

Samuti korraldati „Konnad teel(t)“ raames mitmeid üritusi. Maanteemuuseumis toimusid muuseumiööl konnateemalised tegevused ning rahvusvahelist konnapäeva tähistati Vapramäe Loodusmajas konnaretkega. Samuti korraldati koolides konnateemalisi tunde.

Projekti „Konnad teel(t)“ eesmärk on päästa vabatahtlike talgute käigus kevadeti maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning teha ühiskonnas teavitustööd Eesti konnaliikide ning nende eluviiside kohta. Samuti on eesmärk ergutada maanteedele konnatunnelite rajamist.

Aktsiooni „Konnad teel(t)“ korraldas Eestimaa Looduse Fond ja rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tegevuste elluviimisse panustasid Papyrus AS, maanteemuuseum, keskkonnaministeerium, maa-amet ja Vapramäe loodusmaja.