Vabaerakondlane Krista Aru: ma ei taha olla selle riigikogu liige, mis hakkab EKRE juhtimisel määrama, kes on õige eestlane ja kes mitte
Aru tõdeb oma postituses, et pean ka ise otsustama, kas üldse kandideerida riigikokku või mitte. „Olen neid plusse ja miinuseid kõrvutanud juba alates aasta algusest. Mõlemasse tulpa jagub punkte peaaegu võrdselt. Saadikutöö on mul selge ja raske pole see isegi siis, kui töötada kahes komisjonis ning osaleda korralikult, sõnavõtjana, arupärimiste koostajana ja infotunni küsijana kõikidel täiskogu istungitel. Seega pole minu jaoks küsimus töö raskuses ega selle iseloomus. Riigikogu üldise maine ja minu enda sisemise veendumuse vastuolus aga küll,“ nendib Eesti Rahva Muuseumi endine direktor ja praegune Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni asejuht.
Demokraatlikus riigis, nagu on Eesti Vabariik, peaks riigikogu olema riigi kõige tähtsam ja olulisem seadusandlik organ, sedastab Aru. „Meil see nii ei ole, kohe mitte ühestki aspektist. Rahvas riigikogu ei usalda ja riigikogu ise annab selleks ka jätkuvalt alust, sest vähemalt selles koosseisus on töömoraal pigem madal kui eeskujulik. Kõik olulised otsused on usaldatud valitsusele, olgu siis tegemist eelarve või riikidevaheliste lepingutega,“ kritiseerib Aru.
Tema jaoks aga veelgi põhimõttelisem küsimus on seotud ühiskonna enda suundumustega.
„EKRE toetus on jõudnud 20 protsendini elanikkonnast. Rahvas tahab ja toetab ning peab nende seisukohti õigeks,“ imestab Aru. „Needsamad EKRE juhtfiguurid on aga riigikogu kõnetoolist väga selgelt öelnud, et mitte keegi neist, kes ei pooldanud eraldi Eesti hümni seadust, samasooliste kooselu hukkamõistu, Eesti piiride sulgemist jne, pole õiged eestlased. Ma olen end nende riigikogu kõnetoolist kostnud süüdistuste ajal tõesti väga halvasti tundnud ja ma ei taha olla selle riigikogu liige, mis hakkab EKRE juhtimisel määrama, kes on õige eestlane ja kes mitte,“ kirjutab Aru.
Vabaerakonna parlamendi fraktsiooni asejuhi hinnangul ei oleks see mitte ainult piinlik, vaid see oleks ka Eesti senise arengu hülgamine. „Piiratud ja süüdistav, teisi rahvaid ja inimesi alandav rahvuslus ei ole see, mis Eestit 21. sajandil edasi viib. Kuid selle vastu võidelda saaks ainult samasuguste vahenditega: räusates ja teisi süüdistades. Ma ei oska ega taha seda teha,“ tunnistab Aru.
