9. juunil tegi Eesti Vabaerakonna üldkoosolek olulised muudatused oma
senises juhtimises. Üldkoosoleku otsusega muudeti erakonna põhikirja, mille tulemusel pikenevad valitavate organite volitused seniselt ühelt aastalt kahele ja olulisemgi muudatus on, et erakonna esimehe valib juhatus endi hulgast.

Vastselt kaheks aastaks mandaadi saanud juhatus on koosseisus Kati
Kongo, Heiki Lill, Arvet Lindström, Vahur Kollom ja Märt Läänemets. Uue juhatuse esimese otsusena sai erakonna järgmiseks esimeheks Heiki Lill ja aseesimeheks Märt Läänemets. Aukohtu liikmeteks valiti Elo Lutsepp, Eve Viidalepp ja Tõnu Ploompuu. Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Anne Hansberg, Lembit Tuur ja Peeter Liinsoo.

„Vabaerakond on Eestile vajalik. Seda põhjusel, et Eesti
inimestele on viimase poole aasta jooksul valetatud. Ja see on kurb.
Nüüd hakkavad need valed välja tulema ning inimesed on rahulolematud.
Vabaerakond on võimeline pakkuma välja lahendusi kitsaskohtadele. Ja see annab lootust," sõnas värske esimees Heiki Lill.

Üldkoosolek kinnitas 2018. aasta majandusaruande ning võttis vastu ka
poliitilise avalduse:

„Raplas kogunenud Eesti Vabaerakonna üldkogu leiab, et Eesti poliitika vajab eelseisva nelja aasta jooksul olulist värskendamist ning Vabaerakond ja selle liikmed kavatsevad poliitika uuendamises kindlasti osaleda ja kaasa rääkida.

Vabaerakond taunib jätkuvalt poliitilise edu ostmist erakondade
riigipoolse rahastamisega ning valimiste eel antud katteta lubadustega.

Seekord nägime seda eriti küünilises vormis, kus isegi erakonnajuhtide allkirjad poliitilisel kokkuleppel (näiteks teadusleppe puhul) ei maksa pärast valimisi enam midagi, rääkimata õpetajate, päästjate ja sotsiaaltöötajate palgatõusust. Samuti pole Vabaerakond rahul järjest vaenulikuma tooniga poliitilises retoorikas ning tipp-poliitikute ühiskonda lõhestavate avaldustega.

Poliitilise kultuuri allakäik ja jätkuv ebavõrdsus Eesti erinevate
regioonide vahel veenab Vabaerakonda oma tegevust igal juhul jätkama.
Vabaerakonna üleskutse oma liikmetele on mitte mingil juhul loobuda,
vaid tegevust jätkata.

Praeguses olukorras peab Vabaerakond väga oluliseks parlamendiväliste
poliitiliste jõudude koostööd. Meie ühine eesmärk on tuua poliitikasse rohkem avatust ning viia 2023. aastal Riigikokku vähemalt üks uus demokraatiameelne jõud, aga paremal juhul kaks. Paraku näitab eelmiste valimiste tulemus, et ilma koostööta ei ole seda võimalik saavutada."

Üldkoosoleku külaliseks oli eelseisvat koostööd silmas pidades kutsutud ka Eestimaa Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane.
Eesti Vabaerakonna üldkoosolek.