Vabaerakond: praegu erakondades valitsev mõtlemine on Eestile suureks ohuks

Vabaerakonna juhatuse arvates on Eesti poliitika üks peamisi hädasid see, et erakondades valitseb ülalt alla suunatud kollektiivne, et mitte öelda kambakraatlik mõtlemine. Erakonnad on enamasti usurpeeritud väikeste rühmade poolt, kes kujundavad seisukohti, millele juhatuste ja isegi Riigikogu fraktsioonide liikmetel puudub julgus vastu vaielda.

Kõige ilmekamalt avaldus see valitsuse maksupaketi läbisurumisel, kus eriarvamusi omavad koalitsioonisaadikud sunniti vaikima. Mõned neist olnuks valmis toetama Vabaerakonna muudatusettepanekuid, kuid selle vältimiseks sidus valitsus eelnõud usaldusküsimusega.

Isiksuse puudumine Eesti poliitikas ning kartus isiklikku arvamust selgelt väljendada on suur risk demokraatiale ja julgeolekule. „Tegelikult on see sama ohtlik kui erakondade ületoitmine maksumaksja rahaga või erakonnasisese alt üles liikuva kommunikatsiooni puudumine. Vajame Eestis sellist avalikku poliitikat, kus inimesed julgevad olla isiksused ning poliitikaid kujundatakse ka rohujuure tasandil," ütles Vabaerakonna juhatuse liige Jüri Saar.

Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul vajab Eesti iseäranis praegu võimekaid juhte, kes suudaksid meie seisukohti rahvusvahelises mõõtkavas kehtestada. „Arvestades rände-, rahandus- ja julgeolekuküsimuste teravust Euroopas, vajame, et meid esindaksid tugeva isikliku vaate ja mõjujõuga poliitikud. Tegelikult tõrjub kartellierakondade süsteem selliseid inimesi poliitikast hoopis eemale," ütles Vabaerakonna esimees.

Vabaerakond on endiselt valmis koondama liikmetega võrdsel alusel toetajaliikmeid ning tooma poliitikasse sõltumatuid eksperte. Isiklik võimekus on poliitikas võrreldamatult tähtsam omadus kui erakonnalojaalsus või valmisolek käsu korras kindlal moel hääletada. Olukord, kus poliitikud pärast tunnistavad, et hääletasid Riigikogus isiklike veendumuste vastaselt, demoraliseerib kogu ühiskonda ning soodustab vaimuvaest konformismi.